Eelarvekärped: mis mahus ja mil viisil?

eelarvekärped cover

2008. aastal lahvatanud finants- ja majanduskriis viis riikide eelarved sügavasse puudujääki ja võlakoormus kasvas hüppeliselt. OECD hinnangul on pikaajaliselt jätkusuutlik võlakoormuse tase ligikaudu 50% riigi SKP-st. Jõudmaks sellele tasemele aastaks 2050 tuleb enamusel OECD liikmesriikidel pingutada igaaastaselt püksirihma vähemalt 3% ulatuses SKP-st, mitmetel riikidel kordi rohkemgi.

Jätka lugemist

Rahatrükist ja selle mõjust inflatsioonile

rahatrükist ja selle mõjust inflatsioonile

Maailma suurimad keskpangad on 2007. aastal alanud finantskriisiga võitlemiseks suunanud turgudele läbi erinevate laenude ja väärtpaberite kokkuostuprogrammide juba 8 triljoni dollari väärtuses vahendeid. Eelkirjeldatule viidatakse meedias tavaliselt kui keskpankade rahatrükile, millele peaks järgnema inflatsiooni kiire kasv. Seni seda veel juhtunud ei ole ja inflatsioon …

Jätka lugemist

Naftast

crude1

Kallis naftahind on taaskord muutumas aasta alguse kuumaks teemaks. Antud nähtus on pannud aluse ligi 6 aastat kehtinud tendentsile, kus naftahinnale on valdavalt omane tõusta aasta esimeses pooles ja seejärel konsolideeruda või langeda teises pooles. Eelmise aasta oktoobrist on toornafta (WTI crude) futuurid tõusnud ligi 30 dollarit barrelist 109-le dollarile. Teadupärast on püsivalt kõrge naftahind koormava mõjuga maailma majandusele….

Jätka lugemist

Kullastandard uue formaalse rahandussüsteemina on vähetõenäoline

golds

Minu käest on korduvalt küsitud, kas kehtiva valuutasüsteemi ebamäärast olukorda silmas pidades peaks arvestama stsenaariumiga, et üks või mitu peamistest valuutadest seotakse taas kullaga s.t kullastandard ühel või teisel kujul taaskehtestataks.

Seda küsimust vaadeldes tuleks esmalt eraldada diskussioon kullast kui rahandusstandardist ja kullast kui investeerimisvarast („väärtuse hoidjast“).

Jätka lugemist

Viimase aastakümne kõrgeim tootlus madala riskitasemega – kuld

Gold bullions

Investeerimismaailma aktiivsed osalised teavad juba, et kolmapäeval otsustas USA Föderaalreserv, eesotsas Ben Bernankega, hoida baasintressimäärasid rekordmadalatel tasemetel vähemalt 2014 aasta lõpuni. Samuti kinnitas FED oma valmidust rakendamaks täiendavaid kvantitatiivseid meetmeid, kui majandusaktiivsus peaks veelgi aeglustuma ja finantsturud lisa likviidsust vajama. Sellisele sõnumile reageerisid riskivarad väga positiivselt, eriliselt suurt plussi näitasid ….

Jätka lugemist

Maailma suurimad on USA, Jaapani ja Suurbritannia aktsiaturud

Reastades maailma riikide aktsiaturud vastavalt nendel kaubeldavate aktsiate koguväärtuse ehk turukapitalisatsiooni järgi näeme, et USA aktsiaturud hoiavad jätkuvalt kindlalt esikohta. Tervenisti kolmandik maailma aktsiaturgude kapitalisatsioonist on koondunud USA börsidele. USA-le järgnevad Jaapan, Suurbritannia, Hiina ja Hongkong. Iga nimetatud riigi börsidel kaubeldavate aktsiate koguväärtus moodustab kogu maailma aktsiaturgude kapitalisatsioonist ligikaudu 6-7%.

Jätka lugemist

Arenevate riikide valuutad tugevnemas

Käesoleva aasta nelja kuu jooksul on euro suhtes enim tugevnenud Ungari forint (+10,6%), Kolumbia peeso (+8,2%), Venemaa rubla (+7,4%) ja Poola zlott (+7,2%). Peamistest maailma valuutadest on eelmise aasta lõpuga võrreldes euro suhtes enim nõrgenenud Jaapni jeen (-5,6%), Brasiilia reaal (-4,0%), Argentiina peeso (-4,0%) ja Indoneesia ruupia (-2,3%).

Jätka lugemist

Kas raha eest saab õnne osta?

Teada-tuntud on ütlus – raha eest õnne osta ei saa. Uurimuste toel on leitud, et näiteks lotovõitjate õnnetunne ja rahulolu oma eluga pärast suurt lotovõitu võrreldes varasemaga hoopis langeb. Harvardi ülikooli professori Michael Norton’i uurimisgrupp otsustas testida hüpoteesi, et võib-olla ei ole raha eest võimalik õnne osta seetõttu, et me kulutame seda raha valesti. Vahest oma raha teistsugusel viisil kulutades on siiski võimalik õnnetunnet tõsta?

Jätka lugemist

Euroopa pangad jätkavad laenutingimuste karmistamist

Värske Euroopa Keskpanga poolt läbiviidud laenuturu uurimuse kohaselt jätkasid Euroopa pangad laenutingimuste karmistamist ka käesoleva aasta esimeses kvartalis. Laenutingimuste jätkuvas karmistamises ei ole midagi üllatuslikku. Arvestades Euroopa pangandussektori ees seisvat vajadust finantsvõimendust vähendada, on selline käitumine olnud suuresti prognoositav. Küll aga oli mõneti üllatuslik laenu nõudluse poole vähenemine, seda nii ettevõtete kui ka majapidamiste poolselt.

Jätka lugemist

Kreeka väikelinn on võtnud kasutusele oma valuuta

Kreeka väikelinn Volos on euro kõrval võtnud kasutusele oma alternatiivse maksevahendi TEM. Võlakriisi ja madala ostujõu tingimustes, kus inimestel eurosid napib, on tagasi pöördutud barterkaubanduse teele.

Jätka lugemist