2012. a. 9 kuud finantsturgudel

stock market

Vaadates erinevate turgude ja varaklasside 2012 a. 9 kuu tootluseid võib nentida, et vaatamata II kvartalis toimunud langusperioodile on  I-III kvartali tulemus, küll mõne erandiga, olnud kokkuvõttes üllatavalt positiivne nii aktsia-, võlakirja- kui ka toormeturgudel. Aasta lõikes on erakordselt häid tootluseid saavutanud investorid, kelle varad on valdavalt olnud paigutatud Euroopa aktsiaturgudele ja ettevõttevõlakirjadesse. Siiski ei liikunud turud I-III kvartalis ühtlaselt tõusujoonel, vaid tegid läbi mitmeid tõusu-languse tsükleid.

2012 a. I kvartalis toimunud börsitõusu põhjuseid tuleb eeskätt otsida investorite eurotsooni-suunalise meelsuse muutusest. Euroopa Keskpank avas 2011. a. detsembri lõpus Euroopa pankadele piiramatu lühiajaliste laenude programmi (LTRO), millel oli lisaks mõne Euroopa panga sisulisest maksevõimetusest päästmisele ka tugev psühholoogiline mõju turuosalistele — asjad eurotsoonis paistsid küll endiselt halvad, kuid mitte nii halvad kui eeldati 2011. a lõpus.

II kvartalis liikusid finantsturud seevastu valdavalt langustrendis. Ehkki eurotsoonis jagus piisavalt kära Hispaania ja Itaalia riigivõla ümber, oli languse ajendiks pigem USA I kvartali majandusnäitajad, mis viitasid USA majanduse oodatust madalamale kasvu- või taastumistrajektoorile. Skepsist aktsiaturgudel süvendasid ka kinnitused areneva Aasia riikide, eeskätt Hiina, majanduskasvu aeglustumisele.

Nagu 2008 a. kriisi järgsele perioodile on omane olnud, tärkab iga olulisema vahekriisi ja turulanguse korral  uue monetaarpoliitilise sekkumise ootus. Turuosaliste valmidus turgudel riske võtta (nt. osta aktsiaid või toormeid) tugevneb vastavalt rahapoliitiliste lõdvendusprogrammide tõenäosuse kasvule. Nii ka sel suvel. Juulis, kui turud olid madalseisus, pidas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi kõne, millest võis välja lugeda keskpanga valmisoleku toetada läbi tugiostude Lõuna-Euroopa riikide riigivõlakirjade hindu, et nende tootlusmäär (kaudselt  – laenukulu) püsiks allpool teatud taset. Ehkki tugiostude programmi detailid ei olnud tol hetkel kaugeltki selged, võtsid börsid suuna üles. Septembris teatas ka USA Föderaalreserv uuest lõdvendusprogrammist (QE3), mis muuhulgas suunas kinnisvarasektori turgutamise eesmärgil keskpanga raha eluasemelaenudega seotud krediidisüsteemi. Paljuski nende sündmuste toel oli III kvartal enamikel finantsturgudel positiivne.

Kokkuvõtteks, vaatamata globaalmajanduse üldseisust tingitud negatiivsele taustale on 2012. a. olnud seni investoritele soodne. Jätkuvalt on keskpankade rahanduspoliitilised sekkumised ning eurotsooni ja USA fiskaalpoliitika kulg olnud turgudele väga tugeva mõjuga. 2012. aastal on suurejoonelise globaalse majanduskrahhi või apokalüptilise euro-kollapsi toimumine Euroopas muutunud vähetõenäolisemaks. Samal ajal on nii poliitikutes kui ka finantsturu osalistes süvenenud arusaam , et lahenduste leidmine Lääne tänastele majandusküsimustele – majanduskasvu taastamine ja riikide eelarvepuudujääkide kahandamine –  on aeglane ja konfliktiderohke protsess. Aktsiaturud käituvad selles keskkonnas omasoodu, tõustes ennatlikult perioodidel, mil valitsevad kõrgendatud ootused majanduskasvu ja –reformide edukuse osas ning langedes, kui reaalsed numbrid neile ootustele kinnitust ei anna.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>