Bitcoin – Avatud Raha?

Avatud operatsioonisüsteem

Avatud kontseptsioon

Sageli arvatakse, et Linux’i, OpenOffice’i jms. avatud tarkvara pooldajad eelistavad saada midagi tasuta või siis on vaesed ning alaväärtuslikud nendega võrreldes, kellel on piisavalt raha Windows’i täisversioon või MacBook’i soetamiseks. Kindlasti ei ole siin midagi vastu vaielda, kuna tõenäoliselt tihtilugu see täpselt nii ongi. Samas on selline arusaam äärmiselt piiratud, kuna avatud tarkvara kasutamise märksa olulisem kasutegur on siiski mujal.

Põhjuseid sügavuti vaadates ilmneb, et täpselt nagu sõjanduses nii ka tarkvara valdkonnas, alati on palju raskem rünnakuid tõrjuda kui rünnakuteks mitte põhjust anda. Näiteks Microsoft‘il on vaid väga piiratud arv töötajaid, kes Windows operatsioonisüsteemi turvalisust tagavad, olles samal ajal avatud rünnakutele kogu maailma häkkerite poolt. Nagu kogemus näitab, tihtilugu (et mitte öelda enamasti) on „peal“ häkkerid, kuna kollektiivselt võetuna on neil palju kordi rohkem ressursse kasutada kui Microsoft‘i töötajatel.

Erinevalt Windows operatsioonisüsteemist on Linux avatud kogu maailmale, kaasa arvatud kogu maailma häkkeritele. Tõenäosus, et Linux‘i arendamisel keegi sellest tohutust inimressursist ei märka mingit turvaauku on palju kordi väiksem Microsoft‘i ressursipiiranguga võrreldes. Tõenäosus, et kui keegi sellest tohutust inimressursist märkab potentsiaalset turvaauku ning ei reageeri, et seda likvideerida, seades samas pahatahtlikult ohtu iseenda ning oma sõprade arvutid, on äärmiselt väike.

Ning sellega on meil sissejuhatus tehtud Bitcoin‘ile – “avatud raha” ideele, mille eesmärgiks on raha kaitsemine kõikvõimalike ohutegurite vastu nagu inflatsioon, võltsimine või  kaasaaitamine majanduse mullistumisele. Bitcoin on digitaalne, virtuaalne raha, mis ei eksisteeri ei paberina, kullakangidena ega ka müntidena,  vaid selle kasutajate võrgustiku sisese informatsioonina. Seejuures erinevalt tavalisest rahast ei taga selle ostujõudu mitte ükski keskne organ nagu keskpank või materiaalne vahend nagu kullakate. Bitcoin‘i väärtus on tagatud selle kasutajaskonna huviga selle väärtuse suhtes. S.t., et kui iga Bitcoin‘i omaniku huvides on selle väärtuse konstantsus, siis justnimelt see on see omadus, mida selle kasutajate võrgustiku topoloogia ning turvaelemendid on ette nähtud tagama.

Erinevalt tavalisest rahast ei ole võimalik Bitcoin‘i ühegi üksikorgani soovil juurde trükkida ning ringlusesse lasta, sellega lihtkodanike elu raskendavat inflatsiooni tekitades. Jah, Bitcoin‘ide hulk on määratud ajas suurenema vastavalt selle kasutajate hulga suurenemisele, kuid see suurenemine on ette kindlaks määratud matemaatilise funktsioonina ning on vaid antud funktsiooni kontrolli all. Mitte ükski poliitik või pankur ei saaks omal soovil seda funktsiooni muuta. Isegi mitte järgmiste valimiste tulemuslikkusele kaasaaitamise eesmärgil.

Kas Bitcoin jääbki vaid unelmate lahenduseks finantsprobleemidele või saame me varsti kõik seda reaalselt kasutama, seda näitab aeg. Kui on puudused tavalise raha kontseptsioonis, siis ei ole probleemideta ka Bitcoin. Näiteks motiveerivad mõlemad tegema otsuseid vaid rahanduslikust kasumist lähtuvalt ning nende rahade olemus ei panusta kuidagi keskkonnasõbralikumate või energeetilisemalt efektiivsemate lahenduste saavutamise eesmärgil; mõlemad on lahutatud tegelikest meie planeedile ning selle elanikele olulistest väärtustest.

Aga selgelt on Bitcoin kiitust vääriv idee tänapäevaste majandusprobleemide lahendamise suunal. Sarnaselt vabavarale seisab Bitcoin‘i turvalisuse tagamine selle kasutajate kogukonna õlul, kes on nii igaüks eraldi võetuna kui ka kõik koos kollektiivselt huvitatud selle väärtuse säilimisest ning probleemivabast funktsioneerimisest. Bitcoin‘i puhul ei eksisteeri selle üksikuid privilegeeritud haldajaid, kelle õigused ning vajadused kuidagi ülejäänutest “võrdsemad” võiksid olla. Absoluutselt kõik selle kasutajad on võrdsed.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

8 kommentaari postitusele Bitcoin – Avatud Raha?

  1. Märten Kress kirjutab:

    The Bitcoin Triples Again

    The world’s fastest-gaining currency has tripled in price again. Last week, SmartMoney.com reported that the Bitcoin had exploded from an exchange rate near zero to more than $10 in about a year, making it one of the top-returning assets of any kind. On Wednesday the currency topped $30.

  2. Ivo Karindi kirjutab:

    Ning juba ongi jõudnud kätte aeg kui need, kes end võrdsemateks peavad, on astunud võitlusesse leides, et anonüümsuse säilitamine ning keskse kontrolli puudumine on ühiskonnale kahjulikud võimaldades kõike seda, mis on paha. USA senaatorid Charles Schumer ning Joe Manchin on käärinud üles käised ning valmistuvad sõjaks (Digital currency makes cocaine and heroin deliveries as easy as Domino’s). Küsimus on, kuidas võidelda millegagi, millel ei ole ühte selget “omanikku” ning millele ligipääsuks vajalikud koodid on laiali hajutatud üle kogu selle kasutajate ringi ilma nende kasutajate endi täpse teadmiseta? Kes täpselt on see “kurja juur” kollektiivse avatud ressursi näol?

    Vähemalt ei saa kurta, et Bitcoin’i tulevik igav oleks.

  3. Jaanus kirjutab:

    Andesta mulle, aga nii nõdrameelset sissejuhatust pole juba ammu lugenud ( pean silmas esimest lõiku). Kas endal natuke häbi ei ole? Ma arvan et kindlasti on!

    • Ivo Karindi kirjutab:

      See lõik põhineb otsesel isiklikul kogemusel – nii on mulle öeldud, kuna kasutan koduarvutites Linux’it. Aga Linux’i kasutamise pärast mul häbi küll ei ole. ;)

  4. Märten Kress kirjutab:

    Bitcoin’i kurssi saab jälgida siit.

  5. Bubbl kirjutab:

    Paistab, et minut.ee on bitcoini ehk bitimündid Eestis esimesena kasutusele võtnud.
    Uudis on siin: Minut.ee võtab kasutusele bitcoinid

    Väga tublid

  6. Sonny kirjutab:

    Kui te mulle mu julumuse andestate, siis kas te saaksite kunagi sellest Bitcoinist veel kirjutada? Näiteks, kes on selle pooldajad, kes aga vastased; kas Bitcoinile oodata suurt tulevikku või vajub see unustusehõlma (või keelatakase ära). Teema on igal juhul väga intrigeeriv.

    Lisaks võiksite anda ülevaate, kriitika või omapoolse nägemuse Videoklippide all viidatud videode kohta. Et miks just neile viidatud on jne. Pealegi on seal nimekirjas praegu videosid, mida enam näha ei saa.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>