Demograafilised arengud ja nende pikaajaline mõju aktsiaturgudele

demograafia ja aktsiaturud_cover

USA San Francisco piirkonna Föderaalreservi ökonomistide Zheng Liu ja Mark Spiegel’i sulest on ilmunud värske uurimus, mis analüüsib muutusi riigi demograafilises struktuuris ja selle mõju aktsiaturgudele.  Ajalooliste andmete analüüsi kohaselt valitseb tugev seos USA rahvastiku vanuselise struktuuri ja aktsiaturgude tootluse vahel. Mida suurem osa rahvastikust on varases keskeas, seda paremat tootlust on järgnevatel aastatel näidanud aktsiaturud; teisalt, mida suurem osa rahvastikust läheneb pensioniealse, seda kehvem on olnud aktsiate tootlus.

Peamiseks põhjuseks eeltoodule loetakse inimeste kalduvust pensionieale lähenedes aktsiainvesteeringute osakaalu vähendada või neist üldse väljuda. Kuna USA, ja ka enamuse teiste tööstusriikide, demograafilised arengud viitavad rahvastiku kiirele vananemisele, rõhub see nõudluse-pakkumise käsitlusest lähtudes aktsiahindu tervelt järgneva kahe dekaadi jooksul. Kindlasti on ülalkirjeldatud suhteliselt lihtsustatud mudelile ka vastupidist mõju avaldavaid jõude, kuid empiiriliste uuringute käigus on ilmnenud, et nende mõju on pigem ebaoluline. Sellisteks tasakaalustavateks jõududeks on näiteks a) välismaine nõudlus USA aktsiate järele; b) efektiivsete turgude hüpotees, mille kohaselt ratsionaalsed investorid omavad demograafiliste arengute kohta infot juba täna ja peaksid olema selle aktsiahindadesse juba sisse arvestanud; c) pensioniea lähenedes ei pruugi inimesed oma aktsiainvesteeringuid realiseerida, vaid pigem pärandatakse need oma järeltulijatele.

Liu ja Spiegel’i mudeli kohaselt on aktsiate väärtus (mõõdetuna läbi hinna/kasumi ehk P/E suhtarvu) sõltuvuses riigi demograafilisest struktuurist ja kuna viimane on suuresti prognoositav, on võimalik tuletada ka projektsioon USA aktsiaturu P/E suhtarvule.

Allikas: Federal Reserve Bank of San Francisco, Economic Letter 2011-26

Seega ootab San Francisco Föderaalreservi ökonomistide uurimuse põhjal USA aktsiaturge ees valuatsiooni langemine pea poole võrra, tänastelt P/E tasemetelt 15 aastaks 2025 ligikaudu tasemele 8. Võttes aluseks, et aktsiaturgudel noteeritud ettevõtete kasumid (earnings) kasvavad järgmistel dekaadidel keskeltläbi sama kiiresti nagu aastatel 1954-2010 ehk 3,42% aastas, on võimalik tuletada ka aktsiaturgude pikaajaline hinnaprognoos. Inflatsiooniootusega kohaldatult saavad aktsiate hinnad Liu ja Spiegel’i hinnangul olema languses kuni aastani 2021. Kuigi järgmise dekaadi jooksul võivad aktsiaturgude tootlused näidata positiivseid absoluutnumbreid, siis elukalliduse tõusuga kohaldatult ootab siiski ees ligikaudu 13% langus. Teisisõnu on järgmise 10 aasta jooksul keskmine oodatav inflatsioonimäär kõrgem kui keskmine oodatav aktsiaturgude tootlus. Tänasega võrdsele tasemele jõuavad inflatsiooniga kohaldatud aktsiate hinnad uurimuse prognoosi kohaselt aastaks 2027.

Kuigi ülaltoodu on, nagu ka autorid ise kinnitavad, üpris lihtsustatud ja kõigest ühefaktoriline mudel, annab see hea ettekujutuse pikaajalisemast tendentsist aktsiate nõudluse-pakkumise poolelt. Kui ajavahemikul 1980-2000 demograafilised muutused riigi rahvastikus toetasid tugevalt aktsiaturge, 2000-2010 oli mõju pigem neutraalne, siis ees ootab dekaad kuni kaks, mil arengud rahvastiku vanuselises struktuuris nõrgestavad pea kõigi arenenud riikide aktsiaturgude tõusupotentsiaali.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>