Eelarvekärped: mis mahus ja mil viisil?

eelarvekärped cover

2008. aastal lahvatanud finants- ja majanduskriis viis riikide eelarved sügavasse puudujääki ja võlakoormus kasvas hüppeliselt. Majanduskoostöö ja Arengu Organistatsiooni (OECD) liikmesriikide keskmine võlakoormus tõusis möödunud aastal 100% tasemele sisemajanduse koguproduktist (SKP). Riikliku võlakoormuse tõusu ei ole viimase nelja aasta jooksul kogenud OECD liikmesriikidest vaid kaks – Norra ja Šveits.

OECD hinnangul on pikaajaliselt jätkusuutlik võlakoormuse tase ligikaudu 50% riigi SKP-st. Jõudmaks sellele tasemele aastaks 2050 tuleb enamusel OECD liikmesriikidel pingutada igaaastaselt püksirihma vähemalt 3% ulatuses SKP-st, mitmetel riikidel kordi rohkemgi, näitab värske OECD uurimus. Kõige enam peaksid riigi kulutamist piirama jaapanlased, pea 12% ulatuses SKP-st. Neile järgnevad Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriigid, Iirimaa, Luksemburg ja Uus-Meremaa, kes kõik peaksid riigieelarve kulude poolel igaaastaselt kokku hoidma vähemalt 8% SKP-st.

Allikas: Majanduskoostöö ja Arengu Organistatsioon

Ülaltoodu ei ole kindlasti enamusele uudiseks. OECD uurimuse peamine lisandväärtus peitub hoopiski majanduspoliitilistes soovitustes, kuidas riigid kokkuhoidu saavutada võiksid.

Kuna maksude tase enamikes OECD liikmesriikides on juba niigi suhteliselt kõrge ja maksumäära tõstmine ei pruugi viia maksutulude laekumise tõusuni, jääb alles riigieelarvete kulupoole kontrolli alla võtmine. Eelkõige soovitab OECD siinkohal keskenduda tulevikus suuremaid kulutusi nõudvate valdkondade reformimisele (tervishoid, haridus ja vanaduspensionid). Näiteks on tervishoiusüsteemi ümberkorraldamise tulemusena pea poolte liikmesriikide puhul võimalik igaaastaselt kokku hoida üle 2% SKP-st, Iirimaa, Kreeka ja Ühendkuningriikide puhul isegi 4-5% SKP-st. Haridussüsteemi reformid annavad OECD hinnangul kolmandikule liikmesriikidest igaaastase kokkuhoiu vahemikus 0,5-1% SKP-st. Eelkõige peetakse haridussüsteemi reformide all silmas kõrghariduse tasuliseks muutmist mandri-Euroopas.

OECD soovitab ka kaaluda riikidel teatud maksusoodustuste kaotamist. Esmajärgus on luubi all kogumispensioni ja eluasemega seotud eraisiku tulumaksusoodustused, aga ka erandid käibemaksustamisel. Näiteks on OECD uuringutes jõutud järeldusele, et maksusoodustused pensioniks kogumise skeemide puhul üldist säästmise määra ühiskonnas tervikuna ei tõsta, pigem suunatakse säästud lihtsalt maksusoodustust pakkuvasse lahendusse. Käibemaksustamise puhul juhib OECD tähelepanu, et paljudes riikides on finantsteenused käibemaksust vabastatud ning mõistlik oleks sellised erandid lõpetada.

Raport toob ka välja, et kuna paljudes liikmesriikides on intressimäärade tase tänaseks juba suhteliselt madal, siis lõdva rahapoliitika jätkumise mõju võlakoormuse langusele jääb tagasihoidlikuks. Seetõttu tulebki võlakoormuse vähendamisel otsida eelkõige abi mitte rahapoliitilistest vaid majanduspoliitilistest meetmetest.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Kommenteerimine on suletud