Finantskirjaoskus, säästmisharjumused ja rikkus

Finantskirjaoskus

Finantskirjaoskus on lihtsustatult võime ja oskus orienteeruda pakutavate finantsteenuste maailmas ja teha kaalutletud finantsotsuseid. Eestis on finantskirjaoskuse teema kajastust leidnud lähiminevikus eelkõige negatiivses võtmes. Peamiselt on kõneldud eestlaste puudulikust arusaamast pangalaenude osas ja seeläbi liigsest laenuvõtmisest. Hiljutise majanduskriisi ja suurenenud makseraskustes majapidamiste arvu taustal avaldati arvamust nii laenuandjate vastutusvõime puudumisest kui ka teisalt laenuvõtjate endi piiratud oskusest teha kalkuleeritud finantsotsuseid. Sõna on võtnud ja hurjutavalt rahva suunas näppu vibutanud nii Finantsinspektsioon kui ka pangandussektor. Teisisõnu on kogu finantskirjaoskuse temaatikas Eesti puhul läbivaks olnud ennekõike võla ja makseraskuste pool, väga vähe on räägitud finantsmaailma mündi teisest küljest, säästmisest.

Värske uurimus Euroopa Majanduspoliitikauuringute Keskuse (Centre for Economic Policy Research) ja Itaalia Majandus ja Finantsuuringute Keskuse (Center for Studies in Economics and Finance) professorite sulest keskendub just finantskirjaoskuse ja säästmise/jõukuse vaheliste seoste uurimisele. Eelnevad sarnased uurimused on järeldanud, et madal finantskirjaoskus viib nigelate finantsotsusteni indiviidi tasandil ja sellel on laiaulatuslik negatiivne mõju kogu ühiskonna heaolu ja jõukuse tasemele. Ülalviidatud uurimus “Investment in financial literacy and saving decisions” täiendab uurimisvaldkonda tõenditega, et finantskirjaoskuse ja rahvastiku säästmisharjumuste ning sealt edasi jõukuse vahel on statistiliselt oluline positiivne seos.

Allikas: Jappelli, T., Padula, M. “Investment in financial literacy and saving decisions”

Uurimuses järeldatakse, et tõstes finantskirjaoskust ühe standardhälbe võrra, suureneb säästmismäär ühiskonnas 3,6% võrra.

Huvitav on ka järeldus ja sellel baseeruv ettepanek, et kuna finantskirjaoskus sõltub paljuski matemaatilistest oskustest (vaata alltoodud graafikut), siis ühiskonna üldise jõukuse suurendamiseks on kõige esimene ja lihtsam samm arendada inimeste matemaatikaoskust.

Allikas: Jappelli, T., Padula, M. “Investment in financial literacy and saving decisions”

Kindlasti ei anna ülaltoodu koheseid ja silmnähtavaid tulemusi, kuid mõeldes poliitilistes ringkondades laialt propageeritud Eesti eesmärgile pürgida siiski rikkamate riikide sekka, võib selline soovitus olla täiesti arvestatav komponent riigi pikaajalises arengustrateegias.

Uurimuse lühikokkuvõte on kättesaadav siit ja uurimuse terviktekst koos ökonomeetrilise mudeliga siit.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>