Finantsturgude pikaajaline väljavaade ja uuenenud investeerimistõed

finantsturgude väljavaade

Maailma suurim võlakirjafondide haldur PIMCO on taas uuendanud oma pikaajalist, 3-5 aastat ette vaatavat, finantsturgude väljavaadet. PIMCO prognoosi maailma majanduse ja poliitiliste arengute osas võib kokku võtta järgnevalt:

- maailm jätkab mitmekiiruselist kasvu, kus arenevad riigid on selgelt paremas stardipositsioonis ning kasvavad arenenud tööstusriikidest kiiremini;

- majanduslik ebavõrdsus üha süveneb;

- prevalveerivad poliitiline polariseerumine (vastandumine) ja eksperimentaalsed poliitikameetmed, valitsused otsivad viise finanantsrepressioonide rakendamiseks;

- jätkuvad tõrked globaalses koostöös, statistiliselt harvaesinevate, kuid tähelepanuväärse mõjuga riskide (fat tail risks) sage realiseerumine;

- ees on pikk madala või isegi negatiivse reaaltootlusega periood.

Ülalkirjeldatud keskkonnas edukalt opereerimiseks soovitab PIMCO üle vaadata mõningad seni enesestmõistetavaks peetud investeerimistõed.

Esiteks, juba praeguseks on muutunud ebaselgeks kontseptsioon riskivaba ja riskantne. Kui seni peeti suurte tööstusriikide riigivõlakirju riskivabadeks, siis viimase aastaga on saanud selgeks, et nii mõnegi areneva riigi tervislik seisund ehk riigi rahandus on paremas seisus kui mitmel Euroopa Liidu liikmesriigil või ka senisel maailma majanduse veduril USA-l. Asjakohase näitena toob PIMCO siinkohal välja võrdluse Brasiilia ja Hispaania vahel. Kui aastat 2-3 tagasi oli finantsturgudel Hispaania võlakohustuste maksevõimetuse vastu kindlustamine odavam kui Brasiilia puhul, siis täna oleme olukorras, kus Hispaania maksevõimetuse vastu kindlustamine maksab pea kolm korda rohkem kui niinimetatud areneval riigil nagu seda on Brasiilia.

Allikas: PIMCO

Teise tähelepanekuna toob PIMCO välja soovituse investoritel üle vaadata intressiriski ja krediidiriski käsitlemine. Traditsiooniliselt on arenenud tööstusriikide riigivõlakirjade puhul olnud peamiseks riskikomponendiks intressirisk, arenevate riikide võlakirjade puhul aga krediidirisk. Seoses arenevate riikide võlakriisiga ei ole nimetatud lähenemine enam ajakohane. Kreeka, Iirimaa, Portugali, Hispaania, Itaalia ja võib-olla peagi ka USA puhul on peamiseks riskifaktoriks tõusnud hoopis krediidirisk. Sellises keskkonnas soovitab fondivalitseja paigutada vahendid varadesse, mis on eelpool kirjeldatud majanduspoliitiliste arengute suhtes kõige immuunsemad. Eelkõige evivad sarnaseid omadusi tugeva bilansi või kõrgekvaliteedilise tagatisega võlainstrumendid nagu näiteks elujõulise bilansiga investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjad, pandikirjad ja muud taolised tagatud võlapaberid. Samuti kategoriseeruvad siia kõrgema krediidikvaliteediga arenevate riikide võlakirjad ja ka mõningad lühiajalised tugeva bilansiga mitte-investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjad.

Ebamäärases majanduskeskkonnas eelistavad investorid ja varahaldurid riskide maandamiseks allokeerida varad suhteliselt võrdlusindeksi või pikaajalise strateegia kohaselt. Teisisõnu kardetakse ebaselge tulevikuväljavaate puhul erineda ajalooliselt valitud strateegilisest investeerimisstrateegiast. PIMCO sõnul peaksid investorid käituma aga hoopis vastupidi ja ebamäärases keskkonnas otsima uusi ja turvalisi instrumente ning  lubama vajadusel suuremat hälbimist võrdlusindeksitest. Riskide realiseerudes on tavaliselt juba hilja investeerimisportfelli ümber positsioneerida ja riske vähendada, pigem tehakse sellega endale karuteene ning kaob võimalus lõigata kasu taastuvate hindade pealt.

Neljanda soovitusena toob PIMCO välja võrdlusindeksite kasutamise mõistlikkuse ülevaatamise. Turuindeksid on tavapäraselt niinimetatud mahuga kaalutud indeksid – mida suurem on antud emitendi poolt välja lastud instrumentide maht, seda suurem on tema osakaal turuindeksis. Tavapäraselt soetavad varahaldurid instrumente ligikaudu võrdlusindeksile vastavates osakaaludes ja hälbivad siis sellest veidi vastavalt oma nägemusele. Kui aktsiaindeksite puhul eeltoodu küsitavusi ei tekita, siis võlakirjade puhul küll. Peamiselt seetõttu, et eelkirjeldatud loogika kohaselt moodustub enamike varahaldurite investeerimisportfell automaatselt nende emitentide võlakirjadest, kelle võlakohustused on kõige suuremad. Ratsionaalselt lähenedas oleks aga hoopis mõistlik investeerida enamus varadest selliste emitentide võlakirjadesse, kelle võlakoormus, ja vastavalt ka osakaal turuindeksis, on väike.

Viiendaks suunab PIMCO investoreid ümber mõtlema varade jaotamise loogika. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et investeerides ühe osa portfellist USA suurettevõtete aktsiatesse, teise osa USA väike-ettevõtete aktsiatesse, kolmanda osa Euroopa aktsiatesse, neljanda osa börsil mitte-kaubeldavatesse aktsiatesse jne, on tegu hästihajutatud investeerimisportfelliga, siis tegelikult on kõigi eeltoodud varaklasside riskifaktor sama. Seega soovitab PIMCO läheneda portfelli allokatsiooni koostamisele ja hajutamisele läbi riskifaktorite, mitte läbi traditsiooniliste varaklasside või alamvaraklasside kasutamise.

Ülaltoodud soovituste järgimine peaks PIMCO sõnutsi investoritele tagama oskuslikuma ja tootluste osas edukama navigeerimise jätkuvalt keerulises majanduskeskkonnas järgmisel 3-5 aastal.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>