Globaalmajandust kujundavad trendid järgmiseks neljaks aastakümneks

prediction-of-the-future.n

Investeerimispanga Goldman Sachs’i (GS) makro-meeskond sai valmis raporti, milles uuritakse globaalse majanduskasvu tuleviku arenguid, eri regioonide jõudude vahekorra võimalikku transformatsiooni ja BRIC-riikide positsiooni muutumist maailma majandusmaastikul. Analüüsi on integreeritud esmakordselt enam kui 70 riiki üle arenenud ja arenevate regioonide, kõik tähtsamad geograafilised piirkonnad ning projektsioonide ulatus on märgatavalt kasvanud võimaldades katta ligi 90% maailma praegusest SKT-st. Järgnevalt toon välja raporti olulisemad majandusteemad ja huvitavaimad trendid.

Kümme aastat on möödunud hetkest kui GS’i peaökonomist Jim O’Neill lõi termini BRICs, mis hõlmab nelja arenevat riiki – Brasiilia, Venemaa, India, Hiina. BRIC ja mõned teised suured arenevad riigid on käesoleva sajandi üks suurimaid edulugusid. Nende majanduslik osatähtsus, panus globaalsele arengule on tugevalt tõusnud ja sealsed kapitaliturud on tootluselt ületanud enamikke võrdlusindekseid. Sõltumata sellest, et BRIC-riikide kasvu võidulepääs on olnud  viimase kümne aasta jooksul märkimisväärne, jätkavad nad ka edaspidi liikumist maailmamajanduse keskseks jõuks. Eelolev aastakümme soosib endiselt BRIC’i ja suure tõenäosusega saavad neist maailma võimsamad majandused. GS’i prognooside kohaselt moodustavad BRIC-riigid aastaks 2050 maailma esikuuiku koos põhi rivaalide USA ja euroalaga. Graafikult 1 on näha, kuidas BRIC edestab  tänapäeva juhtivaid majandusi nagu Saksamaa, Suurbritannia, Jaapan, Kanada aastakaks 2050. Kui 1990 a. moodustasid BRIC-riigid ligi 8% maailma SKT-st, siis 2010 a. tõusis nende osakaal 20%-ni ning aastaks 2050 küünib see koguni 40%-ni. Seega on BRIC’il  veel ees ligi kahekordne kasv  maailmamajanduse kogutoodangu osas.

Graafik 1. Juhtivate riikide SKT 2010 a. ja 2050 a.

Investeerimispank tõdeb siiski oma analüüsis, et BRIC’i panus maailma majanduskasvule on jõudmas maksimumpunkti ja mõju globaalsele SKT kasvule hakkab lähidekaadidel järkjärguliselt vähenema. Seda punkti ilmestab markantselt graafik 2 – BRIC’i osatähtsus kasvumäärale panustamises on tipnemas perioodil 2010-2019. Ajavahemikul 2000-2019 moodustab BRIC-riikide osa majanduskasvus hinnaguliselt 50%, kuid aastaks 2050 on see langenud 40%-le. Tekib küsimus, kellest saavad globaalse majanduskasvu mootorid järgnevaks 40 aastaks? GS’i ökonomistide arvates tõusevad uuteks kasvu eestvedajateks nn. teised arenevad regioonid (other EM) ja N-11 riigid (Next-Eleven), kuhu kuuluvad Bangladesh, Egiptus, Indoneesia, Iraan, Lõuna-Korea, Mehhiko, Nigeeria, Pakistan, Filipiinid, Türgi, Vietnam. Selle kahe grupi panus globaalse SKT kasvule tõuseb praeguselt 27% tasemelt 40%-le 2050 a. Samaaegselt kasvab ka nende majandustoodangu osakaal  ülemaailmsel maastikul – nagu nähtub graafikul 1, aastaks 2050 võib maailma suurima kahekümne majanduse seas leida 8 riiki, kes kuuluvad N-11. Oluline sõnum siit on see, et lisaks BRIC’ile on veel arenevaid riike, kelle tähtsus on pidevalt kasvamas pakkudes investoritele uusi atraktiivseid võimalusi. Seega muutuvad need riigid väga arvestatavateks mängijateks maailmaareenil ja investorid, kes hindavad ning ajastavad taolist eelseisvat potentsiaalset dünaamikat õigesti, võivad saavutada tunduvalt üle keskmise oodatava tootluse.

Graafik 2. BRIC’i panus kasvule on tipnemas; teised arenevad riigid (other EM) ja N-11 muutumas kasvumootoriteks

Järgmine oluline punkt GS’i analüüsis on globaalse kasvu tipnemise tõenäosus sel aastakümnel. BRIC-riikide ja N-11 jätkuvalt kiirenev majandusaktiivsus annavad GS’i ökonomistedele põhjust oodata maailma jaoks tervikuna keskmiseks majanduskasvuks 4,3% aastas, perioodil 2010-2019. Käimasoleva dekaadi 4,3%-ne aastane kasv on seega kiirem kui eelneval kolmel sarnaselt grupeeritud perioodil, mida kajastab graafik 3. Siinkohal tuleb rõhutada, et Goldman’i arvates avaldab selline kasv positiivset mõju toorainete nõudlusele luues keskkonna toormehindade kallinemisele.

Prognoosi kohaselt näeb maailm sel aastakümnel pikalt kestnud kasvu haripunkti ja seejärel kasvutempo aeglustub saavutades keskmiselt ligi  3% taseme perioodil 2040-2050. Aeglustumise üheks kesksemaks põhjuseks tuuakse negatiivseid demograafilisi tendentse ja arenenud regioonide kontraktsiooni. GS näeb siiski reaalseid ohte 4,3%-se kasvu realiseerumisele sel dekaadil, tuues välja peamise tegurina arenenud riikide majanduste uimase taastumiskiiruse, mis tuleneb suutmatusest tegeleda efektiivselt finantsprobleemidega. Teiselt poolt ei ole tegemist liialt müstilise kasvunumbriga, sest isegi lähiajaloo kõige sügavama majanduskriisi ajal (2008-2009 a.) suutis maailmamajandus kasvada keskeltläbi 3,5% aastas; vaata graafik 3. Laias laastus jätkab maailm mitmekiiruselist kasvu, kus kiired kasvajad on üldjuhul madalama stardipositsiooniga regioonid nagu Aasia, N-11, MENA (Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika), Lõuna-Ameerika, mille kasvumäärad perioodil 2010-19 on vastavalt 5,9%, 5,4%, 5,1% ja 5,1%. Arenenud piirkonnad on märgatavalt aeglasema kasvuga, näiteks G-7* ja euroala tervikuna kasvavad samal vahemikul kõigest 2,2%.

Graafik 3. Globaalne majanduskasv perioodil 1980-2050 (aasta keskmine%), kasv jõuab haripunkti perioodil 2010-2019

Kolmas suur majadusteema on rahvuste rikkuse jagunemise trend. Vaatama sellele, et mõnede riikide siseselt jätkab sissetulekute ebavõrdsus kasvu, elatustaseme diferents erinevate riikide vahel võtab kindla suuna ühtlustumise poole. Rikkuse konvergentsile aitab kaasa BRIC-i ja teiste kõrge rahvaarvuga arenevate regioonide keskklassi suurenemine, selle sissetulekubaasi tõus ning proportsionaalselt suurem kaal maailmamajanduses. GS defineerib seda nähtust kui “Expanding Middle“. Alljärgnevad graafikud näitavadki globaalse rikkuse koondumise tendentsi perioodil 2010-50. Mitte ainult BRIC, vaid ka N-11 ja teised arenevad riigid liiguvad antud analüüsi kohaselt rikkuse skaalal (mõõdetuna SKT per capita) tugevasti üles.

Antud graafikutel torkab silma areng, et nii nagu praegugi, siis ka 2050 a. hõivab rikkuselt esimest kohta maailmas endiselt USA, mõõdetuna SKT per capita baasil. Esimesed kuus jõukamat riiki on 2050 a. samad nagu ka tänasel päeval, küll muutub nende omavaheline jõudude vahekord. Hiina progress selles edetabelis on marginaalne ja GS’i prognoosi kohaselt ei suuda rikkuselt mööduda isegi Türgist ega Mehhikost. Majandusliku arengutaseme ja inimeste heaolu seisukohast vaadatanu, on G-7 riikide elanikud suhteliselt soodsamas positsioonis kui hiinlased ka aastal 2050. (antud tabelist on välja jäänud mõned Lähis-Ida naftarikkad riigid)

Kokkuvõte tähtsamatest trendidest:

1) BRIC-riikide osakaal maailma SKT-st jätkab kiiret kasvu ja aastaks 2050 on nad maailma suurimate majanduste seas (40% maailma SKT-st).

2) N-11 ja teiste arenevate riikide (v.a. BRIC) suurenev panus globaalse SKT kasvule, mis loob hulganisti tulusaid investeerimisvõimalusi sealses piirkonnas.

3) Globaalne majanduskasv tipneb tõenäoliselt sel dekaadil , kuid püsib positiivne ka järgnevatel aastakümnetel. See on nurgakiviks toormehindade kallinemisele.

4) Riikidevaheline elatustaseme erinevus võtab suuna ühtlustumise poole.

*G-7 – Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Suurbritannia, USA                    

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Globaalmajandust kujundavad trendid järgmiseks neljaks aastakümneks

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>