Globaalse majandusaktiivsuse jahenemise märgid ja analüütikute eelistatuimad investeerimisideed

EconOutlook

Viimastel päevadel ja nädalatel on tulnud mitmeid signaale globaalse majandusaktiivsuse jahenemise kohta. Majanduskasvu prognoose on tasapisi kärbitud, samuti on toodud  madalamale ootused ettevõtete tulemuste ja kasvumäärade osas. Võlakirjaturg on eeltoodule juba ka reageerinud ja riigivõlakirjade tulusused tähtajani on olnud languses juba rohkem kui kuu, aktsiaturg seni veel otsustavalt reageerinud ei ole. Alljärgnev on lühikokkuvõte erinevate investeerimispankade analüütikute nägemustest ja ootustestest ehk teisisõnu majanduse ning finantsturgude konsensuslik arengustsenaarium nagu seda praegu hindavad finantsturgude osalised.

Riikide tööstustoodangu taset, uute tellimuste mahtu, laovarusid ja tarnetingimusi kirjeldavad PMI indeksid (Purchasing Managers Index) on pöördunud langusele nii USA-s, Euroopas kui Aasias.

Allikas: Danske Bank

Hetkel on languses siiski vaid ettevaatavad indikaatorid (nagu ülalmainitud PMI), kuid peagi on oodata, et ka tööstustoodangu numbrid võtavad suuna allapoole. Samas vähemalt praegu indikeerivad ettevaatavad majandusaktiivsust kajastavad näitajad kasvumäära aeglustumist, mitte selle pöördumist langusele. Samas on mitmed analüütikud avaldanud arvamust, et järgnevate kuude nõrgad makromajanduslikud näitajad võivad taas tekitada eelmise aastaga sarnase situatsiooni, mil kardeti uue majanduslanguse perioodi saabumist. Eelkirjeldatud nähtusele on juba antud ka kõlav nimi – false growth scare. Seega ootavad (loodavad) enamus analüütikuid siiski, et tegu on ajutise majandusaktiivsuse jahenemisega, mille käigus kasvumäärad püsivad positiivsed, kuid on viimase aastaga võrreldes madalamad. Näiteks OECD ootab maailma majanduskasvuks käesoleval aastal 4,25%, investeerimispank Goldman Sachs 4,3% (alandas prognoosi hiljuti tasemelt 4,8%). Euroala majanduskasvuks ootavad mõlema institutsiooni analüütikud 2,0% ja USA-le 2,6%.

Allikas: OECD Economic Outlook, May 2011

Majanduskasvu väljavaadete ajutine jahenemine on suunanud paljud analüütikud ümber vaatama ka ettevõtete majandustulemuste prognoosid. Nii on näiteks Goldman Sachs kehvema globaalse majanduskasvu ootuse taustal kärpinud ettevõtetele seatud kasumikasvu ootusi tasemelt 20% tasemele 12% sel ja 16% järgmisel aastal. Vaatamata kõigele eelnimetatule hindab enamus analüütikuid aktsiad siiski odavateks, eriti võrreldes oodatava tulumääraga, mida pakuvad võlakirjad.

Allikas: OECD Economic Outlook, May 2011

Paljud investeerimispangad on arvamusel, et aktsiaturg on hetkel sellises tsükli faasis, kus majandusaktiivsuse jahenemise ja keskpankade rahapoliitika karmistamise tingimustes aktsiad erilist tootlust ei paku. Ajalooliselt on selles tsükli faasis maailma aktsiaturgude keskmine igakuine tootlus (MSCI World indeksi baasil arvutatuna) olnud +0,4%. Samas on nimetatud faasis olekuga alati kaasnenud keskmisest kõrgem aktsiaturgude volatiilsus ehk kauplemisvahemikud on olnud keskmisest laiemad. Seda soovitavad enamus investeerimispankade strateege ära kasutada ja hinnalanguste käigus aktsiaid juurde soetada. Ka selles missuguseid aktsiaid eelistada ollakse üldiselt üksmeelel – arenevate riikide ettevõtete aktsiad on enamike soovituste puhul esireas. HSBC eelistab Hiina, Brasiilia, Malaisia, Indoneesia ja Türgi ettevõtete aktsiaid, Goldman Sachs riikidest eelkõige Jaapanit ja regioonidest kogu arenevat Aasiat.

Intressiinstrumentide universumis jätkub samuti üksmeel – negatiivselt ollakse meelestatud arenenud riikide (USA, Euroopa riigid, Jaapan) võlakirjade suhtes, positiivselt mitte-investeerimisjärgu ettevõtete (high yield) ja arenevate riikide võlakirjade suhtes. Esimeste kahjuks räägivad mitmed tegurid: a) riigivõlakirjade tulusused tähtajani on ajalooliselt väga madalatel tasemetel, b) nimetatud riikide eelarvepositsioon on oluliselt halvenenud ja krediidiriski komponent on muutumas üha olulisemaks, c) edasine rahapoliitika on suunatud intresside tõstmisele, mille tulemusena võlakirjade hinnad langevad. Mitte-investeerimisjärgu võlakirjade puhul rõhutatakse jätkuvalt, et krediidiriski marginaalid tasemel 4-5% on rohkem kui piisavad, et katta väga madalaid oodatavaid maksejõuetuse määrasid (default rates), hetkel ligikaudu 2%. Arenevate riikide võlakirjade kasuks räägib nimetatud riikide oluliselt parem eelarvepositsioon ja madalam võlakoormus võrreldes nii USA kui enamuse Euroopa riikidega.

Loomulikult mõjutavad ülalkirjeldatud pilti arengud Euroopa võlakriisi, USA riigivõla ülempiiri, Hiina majanduse/kinnisvaraturu ülekuumenemise jmt valdkondades. Lühiajalises perspektiivis just nimetatud teemade eskaleerumine ja vaibumine finantsturule kõige rohkem volatiilsust toobki.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>