Huvitavat Norra riikliku pensionifondi 2010 a. aastaaruandest

NO flag

Norra riiklik pensionifond on Euroopa suurimaid investeerimisfonde. Selle loomise eesmärk oli kujundada läbipaistev ja iseseisev struktuur Norra riigi naftatulude säästmiseks ja investeerimiseks Norra riigialamate tulevaste põlvkondade pensionide kindlustamiseks. Sissemaksed fondi koosnevad seega eranditult Norra riigi naftatuludest ja sisuliselt on tegemist mehhanismiga tänaste riigitulude pikaajaliseks investeerimiseks ja tulevikus pensionide kujul elanikkonnale tagasi jaotamiseks.

Norra riikliku pensionifondi maht kasvas 2010 a. lõpuks 3,1 triljoni Norra kroonini (395 miljardit eurot):

Fondi haldab Norra Keskpanga juurde loodud investeerimisüksus Norges Bank Investment Management (NBIM). Tänaseks on NBIM töötajate arv 278, neist 96 on otseselt seotud investeerimistegevusega.

Norra riikliku pensionifondi aastaaruanded ja veebisait www.nbim.no pakuvad huvitavat sisevaadet ühe Euroopa suurima pensionirahastu juhtimispõhimõtetesse, tulemustele ja strateegilistele arengutele. Võrdluseks huvipakkuvat leiab nii pensionirahastute globaalses kui ka Eesti-keskses kontekstis.

Alljärgnevalt valikulised lühidalt kommenteeritud väljavõtted aastaaruande sisukamatest osadest.

Fondi juhtimine ja investeeringud

Fondi iseloomu riski/tulu seisukohast määratlevad piirangud peamiste varaklasside vahel:

Investeeringud aktsiaturgudele ja -instrumentidesse: 60% (al. 2010, enne madalam)
Investeeringud võlakirja- ja intressiturgudele ja –instrumentidesse:  35-40%
Investeeringud kinnisvarasse: kuni 5%.

Kuna fondil puuduvad ettenähtavas tulevikus väljamaksed, käsitleb fond investeerimist ülipikaajalise perspektiiviga. Teisiti öelduna on fondi lühiajalistes investeerimistulemuses (1 a. kuni 5 a) põhimõtteliselt aktsepteeritav ulatuslik fondi väärtuse kõikumine ja on võimalik kasutada investeeringuid, kus investeeringu väärtuse kasv ja realiseerumine toimub kuni ühe põlvkonna pikkuses (30 a.) ajahorisondis. Arvestades fondi üüratut suurust ei ole fondil olulist mänguruumi lühemaajaliste väärtpaberiturgude hinnatrendide ära kasutamisel keskmise tootluse tõstmiseks. Peamine otsus, mida fondi taktikalisel juhtimisel tehakse, on aktsiate varaklassi, võlakirjade varaklassi ja kinnisvara varaklassi omavahelise proportsiooni (üldpaigutuse) korrigeerimine sõltuvalt sellest, kuidas nähakse nende omavahelist suhtelist väärtustaset. Teiselt poolt on igale varaklassile omakorda määratud võrdlusindeks, mille väärtuskasvu ületamise poole alamvaraklasside (väärtpaberid eri regioonide, riikide,  turgude, majandussektorite, valuutade jt) lõikes paigutuste korrigeerimise ja alamvaraklasside sisese aktiivse haldamise teel pürgitakse.

2010. a. lõpus moodustasid aktsiainvesteeringud kokku 61% ja võlakirjainvesteeringud 39% fondist. Fond on investeeritud globaalselt ning eranditult väljapoole kohalikku Norra finantsturgu. Geograafiliselt on fondi aktsiainvesteeringutest 50% paigutatud Euroopasse, 35% Põhja-Ameerikasse ja 15% Aasiasse. Sektoripõhiselt oli aktsiainvesteeringutest ligi 21% investeeritud finants-, 14% tööstus-, 12% jaekaupade-, 11% nafta- ja gaasi, 9% materjalisektoritesse. (Ülejäänud 26% jagunes tehnoloogia-, teenuste-, tervishoiu-, kommunaalteenuste sektorite vahel). Fondil ei ole lubatud investeerida otse väärismetalli-, nafta- ja kaubaturgudele.

Fondi aastate 2011-2013 strateegiline investeerimiskava näeb ette kahte olulist punkti:

“On the equity side, we will strengthen our analysis of companies and increase the number of specialised mandates. We will also raise the proportion of large stock holdings. NBIM will develop credit and macroeconomic analyses and focus more on the fund’s overall risk profile.”

Teisisõnu, fondi valitseja NBIM keskendub oma tegevuses aina rohkem fondi makroanalüüsi põhjal varaklasside vahelise, geograafilise ja majandussektoripõhise üldpaigutuse koostamisele. Spetsiifiliste alamvaraklasside haldamise – piiritletud tööstussektorite, riikides, regioonides, turusegmentides — on NBIM osaliselt mandaadilepingutega edasi andnud kitsamalt spetsialiseerunud välistele varahaldusfirmadele ning nende osatähtsus portfellis tulevikus tõuseb. Välja antud investeerimismandaatide juhtide valik, hindamine ja pidev monitooring on seega NBIM-i teine peamine võtmekompetents.

Märkimisväärne on samuti lause „.. will also raise the proportion of large stock holdings“ s.t  fondis plaanitakse tulevikus hoida väiksemat arvu kuid keskmiselt suurema osakaaluga aktsiapositsioone. Selle näiliselt tähtsusetu kommentaari taga seisab tegelikult laiem investeerimisfilosoofiline nihe: arusaam, et tugev hajutamine ei pruugi vaatamata siiani levinud dogmale portfelli koguriski oluliselt vähendada. Põhjus: turud ja varade väärtused globaalselt on tugevamas korrelatsioonis kui kunagi varem ning suure arvu investeeringute omamine sisuliselt asendab tururiski haldusriskiga.

Kokkuvõtvalt võib fondi investeerimisstiili iseloomustuseks öelda, et tegemist on üldpaigutuse tasandil  passiivsemat ja kitsamate alamvaraklasside tasandil aktiivsemat juhtimist kombineeriva fondiga. Tavaolukorras on fond peamiste varaklasside vahel paigutatud strateegiliste osakaalude järgi (60% aktsiate varaklassis, 35-40% võlakirjade varaklassis) ning väga olulisi taktikalisi muudatusi selles vahekorras senise fondi ajaloo põhjal tuvastada ei saa. Fondi üldpaigutuste pidevale ulatuslikule muutmisele seab oma piiri fondi suur maht, mis ei võimalda piisava kiiruse ja kuluefektiivsusega teostada kiireid „ümberpööramisi“ fondi investeeringutes. Selline lähenemine on vastavuses ka fondi ülipikaajalise investeerimishorisondiga —pika horisondi korral võib argumenteerida, et liialt tihe portfelli põhipaigutuste muutmine  ei anna kokkuvõttes paremaid tulemusi, kui passiivsem „osta, hoia ja korrigeeri“ lähenemine. Teine lugu on alamvaraklasside  ja-segmentide (ühe riigi, regiooni, majandussektori jt) tasandil investeeringute juhtimisega. Siin, vastupidi, eeldatakse  investeeringute kompositsiooni küllalt aktiivset muutmist vastavalt turuolukorrale eesmärgiga saavutada vastavas investeerimissegmendis turuindeksist parem tootlus. Et seda eesmärki saavutada, kasutatakse vastavale turusegmendile spetsialiseerunud väliseid varahaldusfirmasid ning NBIM-is endas arendatakse kompetentse väliste haldurite valimiseks, jälgimiseks ja hindamiseks.

Fondi tootlus

Alljärgneval graafikul 1 on toodud Norra riikliku pensionifondi netotootlus kvartalite lõikes koos jooksva kogunetotootlusega (aasta baasil). Fondi koosseisus aktsiate ja võlakirjade varaklassi tootlused aastate lõikes koos aastate lõikes kogutootlusega on toodud graafikul 2.

Fondi viimase 10 a. netotootlus on 4.2% aastas, viimase 5 a. jooksul 3,5% aastas ja viimase 3 a. kestel 1,8% aastas. 2010 a. jäi netotootluseks 9,6%.  Kui üldistavalt võrrelda Eesti 50% aktsiaosakaaluga II samba pensionifondide tootlustega, siis võrreldavatel perioodidel turu parima 3 fondi tootlus ületab Norra riikliku pensionifondi oma ning tagasihoidlikemate tulemustega Eesti 50% aktsiaosakaaluga fondide tootlused jäävad Norra fondile alla. (Märkuseks siinkohal, et Norra fond raporteerib oma tootlusi investeeringute alusvaluutas, mitte Norra kroonis).

Fondi tootlust iseloomustab kõrge korrelatsioon väärtpaberiturgude hinnakõikumistega, mis on kooskõlas fondi eesmärkidega ja strateegiaga, mille kohaselt on fondi investeerimishorisont pikk ja lühiajalisemad väärtuse kõikumised aktsepteeritavad.  Tootlusnumbritele kommentaariks, et siiski ei ole finantskriisi aegne sügavalt negatiivne tootlus jätnud fondi investeerimisprintsiipe puudutamata. Aastaaruandest:

“NBIM’s strategic plan for the period 2011–2013, approved by Norges Bank’s Executive Board in December 2010, places more emphasis on the fund’s absolute return. The long-term investment outlook and size give more opportunity to invest in assets, such as real estate, that may be difficult to sell at short notice. By better exploiting such opportunities, NBIM can contribute more to the fund’s absolute return over time.” Millele siin (teatud mõttes ridadevaheliselt) viidatakse on asjaolu, et fondi negatiivsed tootlused  finantskriisi ajal olid piisavalt hirmutavad, et mitte välistada senisest oluliselt tuntavamat orientatsiooni absoluuttootlusele. Esimese sammuna anti fondile 2010 a. õigus investeerida kuni 5% varadest kinnisvarasse ja aktsepteerida selle alamvaraklassi madalat likviidsust võrreldes muude fondi investeeringutega – (l)ootuses, et kinnisvarainvesteeringud mingil määral tasandavad fondi väärtuse kõikumisi.

Fondi kulustruktuur

Norra riikliku pensionifondi juhtimise aastane kulu on suurusjärgus 2,96 miljardit Norra krooni (380 miljonit eurot). Neist kuludest suurema osa (48%) moodustab NBIM’i poolt välistele institutsioonidele lepinguliselt edasi antud investeerimismandaatide valitsemise eest makstav tasu (s.h edukustasu). Muud kulud: tasud varade hoidmise, IT ja juriidiliste teenuste eest (19%), NBIM’i töötajate personalikulu (13%) ning üld- ja segakulud (7%). Vaatamata üüratule absoluutsuurusele moodustavad fondi juhtimise kulud fondi mahust umbes 0,11%.  Selle teeb võimalikuks fondi suurusest tulenev ülitugev mastaabiefekt. Võib argumenteerida, et sarnase investeerimisstrateegiaga 4 või 400 miljardi eurose mahuga fondi kvaliteetseks valitsemiseks nõutavate kulude vahel ei ole suurt erinevust, küll aga on suuremal fondil suurema kogueelarve tõttu märksa avaramad võimalusi investeerida inimestesse, analüüsivõimekusse ja infrastruktuuri, hoides seejuures tunduvalt madalamat kulu/mahu suhet. Ehk nagu aastaaruandes öeldakse:

“The fund’s size gives us opportunities to realize economies of scale and implement new investment strategies at a low marginal cost. We can establish special strategies where smaller funds may find it uninteresting or impractical to deploy resources.”

Lõpetuseks

Ehkki Norra riiklik pensionifond ei ole tänase Eesti  säästu- ja pensionirahastute situatsiooniga võrdlemiseks otseselt sobiv, tasub Norra riikliku pensionifondi käekäiku jälgida mitmel põhjusel. Esiteks, arvestades fondi kaalukust ja olulisust Norra riigile võib fondi teatud mööndustega käsitleda juhtimistavade etalonina, mis puudutab pikaajaliste pensionirahastute juhtimist. Teiseks, fondi tegevuses toimuvad arengud ja probleemid väljendavad omal moel laiemalt suundi, piiranguid ja üldist mõtlemist Euroopa suurimate pensionirahastute juhtimises, samuti annavad aimu, milliste dilemmade ette jõuavad ehk järgneva 10-20-30 aasta jooksul mahtude kasvades välja Eesti riigi säästurahastud, sealhulgas ka II samba pensionifondid.

Kes soovib Norra riikliku pensionifondi käekäiku detailsemalt süüvida, siis fondi tegevust ja tulemusi finantskriisi jooksul ja laiemalt on väga põhjalikult analüüsitud raportis, mille leiate siit

Fondi 2010. a. aastaaruanded ja paljud muud infomaterjali fondi tegevuse kohta leiab lehelt www.nbim.no

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

3 kommentaari postitusele Huvitavat Norra riikliku pensionifondi 2010 a. aastaaruandest

  1. Sonny kirjutab:

    Ohjah, oleks meil ka siin Läänemeres Eesti maismaa lähedal naftamaardla…

    Huvitav, kas see Norra riiklik pensionifond on ka Eesti ettevõtetesse või kinnisvarasse investeerinud? Või kas sel pensionifondil on ühiseid jooni (nt maht, tootlus, varaklasside valik) Warren Buffetti Berkshire Hathawayga?

    “Fondil ei ole lubatud investeerida otse väärismetalli-, nafta- ja kaubaturgudele.”
    Samas just seal on tootlused olnud kõige kõrgemad, vähemalt viimasel ajal. Eriti kuld ja hõbe. Selge aga see, et norrakate pensionifondi näol on tegemist paraja “ookeaniaurikuga”.

    “…tugev hajutamine ei pruugi vaatamata siiani levinud dogmale portfelli koguriski oluliselt vähendada.”
    Ma olen alati seda meelt olnud (kuigi ma suurem asi ütleja pole), et suur hajututatus on vähemalt tänapäeval minetanud oma olulisuse. Portfelliteooriagi on juba enam kui pool sajandit vana. Võrreldes tänapäeva ja 50ndaid, siis… erinevus on kolossaalne.

    “Esimese sammuna anti fondile 2010 a. õigus investeerida kuni 5% varadest kinnisvarasse ja aktsepteerida selle alamvaraklassi madalat likviidsust võrreldes muude fondi investeeringutega – (l)ootuses, et kinnisvarainvesteeringud mingil määral tasandavad fondi väärtuse kõikumisi.”
    Nüüd tasuks toda põllumaad soetada, peaasi muidugi, et sellest õigel ajal lahti saaks :)

  2. Martin Hendre kirjutab:

    Baltikumi aktsiaturgudele ega kinnisvarasse Norra riiklik pensionifond investeerinud ei ole. Kui see üldse juhtub, siis ainult juhul, kui selle n-ö liigutuse teeb mõni Ida-Euroopale spetsialiseerunud varahaldusfirma, millele Norra fond on andnud mandaadi Ida-Euroopa turgudele investeerimiseks. Lisaks on Norra fondil kindlasti olemas sisemine poliitika, kui suurt osa aktsiakapitalist (häältest) ettevõttes omada soovitakse — ja kindlasti Baltikumi ettevõtetes suuri osalusi omada ei soovita (vähene likviidsus pluss ei ole laiemat põhjust investeerida kompetentsi Balti ettevõtetes aktiivse osaluse haldamiseks). Kunagi võib ehk juhtuda, et Norra säästurahastute rahad liiguvad Baltikumi läbi mõne suurema Kesk- ja Ida-Euroopa suunalise kinnisvara- või metsafondi.

  3. junnike kirjutab:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>