Korrelatiivsed seosed finantsturgudel

korrelatiivsed seosed finantsturgudel

Kaasaegne portfelliteooria baseerub suuresti erinevate varaklasside ja instrumentide omavahelistel korrelatsioonidel. Soovitatakse ju riskide hajutamiseks koostada oma pikaajaline investeerimisportfell instrumentidest, millede omavaheline korrelatsioon on võimalikult väike või isegi negatiivne. David Stendahl on teinud ära tänuväärse töö olles kalkuleerinud ja graafiliselt esitanud mitmete varaklasside ning instrumentide korrelatsiooni USA aktsiaindeksi S&P 500 suhtes.

Korrelatsioonikoefitsiendid on leitud kasutatades viimase 24 kuu kuised tootlusandmeid. Alltoodud graafikutel kajastavad tumedad jooned libisevaid korrelatsioonikoefitsiendi hinnanguid ja heledad jooned dünaamilisi miinimum ja maksimumtasemeid (analoogselt Bollinger’i vahemikele). Korrelatsioonikoefitsient +1 on tõlgendatav kui perfekte võrdeline seos kahe instrumendi vahel ja -1 kui täiuslik pöördvõrdeline seos.

Vaatleme esmajärjekorras S&P 500 korrelatsiooni USA dollari ja euroga. Nagu alljärgnevatelt graafikutelt näha on alates finantskriisi puhkemisest 2008. aastal USA dollari ja USA aktsiaturgude vahel valitsenud tugev pöördvõrdeline korrelatsioon. Teisisõnu on USA aktsiaturgude tõustes USA dollari vahetuskurss teiste valuutade suhtes nõrgenenud. Euro-põhisele investorile on seeläbi tegu olnud mõneti kehva korrapäraga, sest kui USA aktsiaturud on näidanud tõusu, on dollari nõrgenemine “söönud ära” olulise osa kasumist. Teisalt, olles investeerinud USA aktsiaturule ja turu korrektsiooni ilmnedes on USA dollar tugevnenud ning euroala investori jaoks kahjumeid vähendanud (ehk olnud niinimetatud hedge aktsiaturu languse vastu).

Allikas: David Stendahl

Ülaltoodud graafikutelt jääb silma veel üks huvitav tähelepanek. Nimelt on viimase aasta jooksul olnud miinimum ja maksimumtasemete ehk niinimetatud lower ja upper band‘ide vahe suhteliselt kitsas kajastades madala volatiilsusega perioodi kuvatud korrelatsioonikoefitsientides. Süüvides pisut põhjalikumalt andmetesse, ilmneb, et eelkirjeldatud korrapära ja madala volatiilsuse faas algas USA Föderaalreservi kvantitatiivse lõdvendamise teiste ringi (QE2) väljakuulutamisega.

Võrreldes liikumisi USA ja Euroopa aktsiaturgudel (Dax – Saksamaa, CAC 40 – Prantsusmaa) on näha, et sarnaselt valuutakurssidega on ka siin korrelatsioonikoefitsiendid 2008. aasta finantskriisi puhkedes oluliselt kasvanud. Samas on eelmisel aastal turuosaliste tähelepanu alla tõusnud Euroopa võlakriis viimase aasta jooksul USA ja Euroopa aktsiaturgude samasuunalist liikumist mõnevõrra pärssinud.

Allikas: David Stendahl

Ka Hiina aktsiaturu liikumised on viimase aasta jooksul mõnevõrra USA aktsiaturu arengutest erinenud, peamiselt erinevuste tõttu rakendatavates rahapoliitika meetmetes – Hiina keskpank on juba korduvalt intressimäärasid tõstnud samas kui USA Föderaalreserv praktiseerib jätkuvalt lõtva ja niinimetatud ZIRP (zero interest rate policy) rahapoliitikat.

Allikas: David Stendahl

Standardse portfelliteooria kohaselt liiguvad aktsiate ja (riigi)võlakirjade hinnad vastassuunaliselt. Vaadeldes USA aktsiaturu ja USA riigivõlakirjade kuiste tootluste omavahelisi korrelatsioonikoefitsiente, siis seose suuna osas vastab see tõele, kuid seos ise on suhteliselt nõrk. Viimase kahe aasta jooksul on nimetatud korrelatsioonikoefitsiendid liikunud vahemikus 0 kuni -0,4.

Allikas: David Stendahl

Vaadates käesoleval aastal palju kõneainet andnud väärismetallide ja S&P 500 omavahelist seost näeme, et näiteks kulla ja USA aktsiaturu tootluste vahel statistiliselt oluline korrelatiivne seos puudub. See teebki kullast paljude arvates hea instrumendi, mida investeerimisportfelli diversifitseerimisel ehk riskide hajutamisel kasutada.

Allikas: David Stendahl

Üldiselt võib öelda, et finantskriisiga on korrelatiivsed seosed, olgu siis võrdelised või pöördvõrdelised, oluliselt tugevnenud, eriti maailma suurriikide poolt praktiseeritava lõdva rahapoliitika keskkonnas. USA Föderaalreservi teise ringi kvantitatiivse lõdvendamise programmi lõppedes ja ilma seniste uute meetmeteta võime lähikuudeks oodata pigem vähem korrapära finantsturgudele ja mitmete korrelatiivsete seoste nõrgenemist.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>