Millele kulub inimeste raha – Hiinas, Venemaal, USA-s, Eestis?

pie-chart

Šveitsi investeerimispanga Credit Suisse’i analüütikute sulest ilmus mõni aeg tagasi arenevate riikide tarbijakäitumist kajastav uuring “Emerging Consumer Survey 2011“. Uuringus on vaatluse all nii üldisemad heaolu ja sissetulekute ootusi puudutavad teemad kui ka spetsiiflised küsimused tarbimisharjumuste ja kaubamärgieelistuste kohta. Ajaleht The Atlantic kasutas ülalviidatud Credit Suisse’i raporti uuringutulemusi ja koostas võrdluse teemal kuhu kulub inimeste raha. Vaatluse all on erinevate riikide majapidamiste peamised kuluallikad.

Alustades Egiptusest, näeme, et sealsetel majapidamistel kulub ligikaudu 40% igakuisest sissetulekust toidule. Seega on mõistetav egiptlaste rahulolematus toiduainete kiire hinnatõusu osas.
Egypt spending.png

Allikas: Credit Suisse

Pilt on sarnane ka Venemaa puhul, kus toidule kuluv osa igakuistes sissetulekutes on pea 35%. Suuruselt järgmine kategooria on säästud, ligikaudu 13%.
Russia spending.png

Allikas: Credit Suisse

Hiinas, mis hoogsalt pürib maailma suurimaks majanduseks, on suurimaks rahapaigutuseks igakuistest sissetulekutest säästud. Uuringu kohaselt säästavad hiinlased ligikaudu kolmandiku ehk 31% oma igakuistest sissetulekutest. Toidule kulutavad hiinlased alla viiendiku sissetulekutest.
China spending.png

Allikas: Credit Suisse

Hoopis teised on lood USA-s. Toidule kulutavad ameeriklased umbkaudu 12%, säästavad napid 2%, kuid seevastu eluasemele kulub pea 35% ja transpordile ligikaudu 18% sissetulekutest.

USA spending.png

Allikas: The Atlantic

Milline on pilt Eestis? Statistikaameti andmetel on moodustavad Eesti majapidamiste kulutused* toidule 20% ja alkohoolsetele jookidele 8% ehk kokku ligikaudu 28%. Osatähtsuselt järgmised on kulutused eluasemele (25%) ja transpordile (12%). Seega mõnes mõttes oleme majapidamiste kulustruktuurilt jätkuvalt sarnased arenevate riikidega (kõrge toidu osakaal kuludes), kuid samas pürgime arenenud riikide sekka eelkõige oma eluasemele suunatud kulude kõrge osakaalu tõttu.

Arvestades maailma makromajanduslikke arenguid ja väljavaadet on mõnes mõttes tegu halvima kombinatsiooniga. Kõrge osakaalu tõttu kogukulutustes lööb jätkuvalt kiire toiduainete hinnatõus meid üpris valusalt, samuti suurendavad tõusvad intressimäärad (läbi laenumaksete suurenemise) ja kõrge energiaallikate hind meie kulutusi eluasemele ning transpordile.

Allikas: Statistikaamet

* – Eesti kohta toodud näitajates on võrreldes teiste ülaltoodud riikidega väljas säästud, kuna Statistikaameti numbrid säästusid kulutustena ei kajasta.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>