Külalispostitus: Masinloetavad andmed

masinloetavad andmed

Investeerimise ja varahalduse maailmas, kuid mitte ainult, kasutatakse palju ja sagedasti riikide majandusnäitajaid. Üldjuhul on igal analüütikul endal ehitatud infotehnoloogiline lahendus, kuidas statistikanumbreid ladustada, uuendada ja kuvada. Mõningatel juhtudel on see manuaalne, sageli poolautomaatne, harva täisautomaatne. Ikkagi tuleb meeles pidada ja jälgida, millal, kus ja mida parasjagu avaldatakse ning siis värskete tabelite ja graafikute saamiseks nuppu või paari vajutada. 

Uueks kuumaks teemaks andmetöötluse maailmas on kujunenud andmete masinloetavus ja automaatne visualiseerimine. Näiteks on Suurbritannia valitsus avanud ligipääsu valikule väga detailsetele riiki ja riigivalitsemist puudutavatele niinimetatud toorandmetele. Kui statistikaametid avaldavad üldjuhul agregeeritud andmeid (koondandmed riigi, maakonna kui terviku kohta), siis ülalnimetatud andmemassiivide eeliseks on nende kõrge detailsuse aste ja lisaks masinloetavus ehk automaatselt andmeid töötlevate programmijuppidele ligipääsu lubamine (vaata näiteks rakendust, mis loob automaatseid majandusstatistika raporteid). Ka Eestis astutakse esimesi samme selles suunas. 

Masinloetavad andmed

André Karpištšenko 

Robert Reich juhtis juba 20 aastat tagasi tähelepanu “sümbolanalüütikute” rolli suurenemisele – nende inimeste osakaalu kasvule, kelle ametiks on tegelikkuse lihtsustamine või selle mingil kombel ümberkorraldamine (näiteks insenerid, õpetajad, teadlased ja ajakirjanikud). Interneti tänane levik ning andmehulga kasv on selle uue reaalsuse teinud tajutavaks ligi 2. miljardile inimesele. Info üleküllus ja mitmekesisus on jõudnud tasemele, kus ta testib igaühe tähelepanu- ja otsustusvõime piire. Kes meist ei oleks kogenud analüüsi paralüüsi? 

Sümbolanalüütikute ühiskonnas muutub defitsiidiks informeeritud otsus ning arvestades kiirust, millega andmete hulk kasvab (60% aastal 2009) on vaja lahendusi, mis suudavad andmeid automaatselt töödelda, analüüsida ning selle käigus leitu ka kättesaadavaks teha. Eestist väljaspool on teema suure tähelepanu all ning näiteks andmete visualiseerimine on muutunud lausa elukutseks (vt. näiteks New York Times infograafika meeskonda või Inglismaa avatud andmetel teostatavat). Meie eeliseks on väiksusest tulenev paindlikus ja riiklike süsteemide kõrge integreeritus. Neid tugevusi peab ära kasutama ning avama anonüümsed andmed masinloetavaks, et informeeritud otsused saaks muutuda ühiskonna alustalaks. 

Esimesi kohalikke samme andmete avamise suunas juba tehakse ning arengu kiirendamiseks kutsutakse veebruaris kokku avalike teenuste arendamisest huvitatud ettevõtlikud seltskonnad. Paralleelselt arendatakse Eestis ka privaatsust säilitavaid andmekaevandusmeetodeid. Tuleb loota, et riigiasutuste esindajad otsustavad aktiivselt kaasa lüüa. 

Surve kiireks liikumiseks nõuab kiiret tegutsemisvõimet ning üksi headest otsustest ei pruugi piisata. Meetodeid kiireteks ja suuremahulisteks muutusteks on arendatud eraettevõtluses pikalt. Näiteks autotööstus suudab tellimuse muutuse läbi tellimustootmise ja Kanbani pea ilma igasuguste varudeta päevade jooksul komplekteerida. Sealt samast inspiratsiooni saanud agiilsed juhtimismeetodid tarkvarasektoris on oluliselt kasvatanud ettevõtete kohanemiskiirust muutuvate turutingimustega. Erasektoris õpitu ärakasutamine lubaks ka avaliku sektori tegutsemisvõimet kiirendada. 

Eestil on unikaalne võimalus oma väiksuse ja nooruse tõttu saada kiirestiliikuvaks riigiks, kui avada anonüümsed andmed masintöödeldavuseks. Selle tagajärjel kättesaadavaks muutuv informatsioon lubab oluliselt lühendada pikalevenivaid strateegilisi arutelusid. Koos kohanemisvõimeliste juhtimismeetoditega kiireneb ka otsuste teostus. 

Ülaltoodu on eestikeelne versioon autori inglisekeelsest blogist: http://www.ideavoid.com/blog/2010/12/open-public-data.html

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>