Maailma rahandussüsteemi tulevikustsenaariumid

Maailma rahandussüsteemi tulevikustsenaariumid_cover

Maailma Majandusfoorumi meeskond on intervjueerinud rohkem kui 200 poliitikut, akadeemikut ja äriliidrit heitmaks valgust võimalikele tulevikuarengutele maailma rahandussüsteemis. Poliitika ja äriliidrid on üksmeelel, et praegune dollaripõhine rahandussüsteem jätkusuutlik ei ole.  Ühe domineeriva valuutaga (USA dollar) süsteemist  liigub maailm pigem mitmevaluutaga rahandussüsteemi poole, kus üha olulisem saab rahvusvahelises kaubavahetuses ja finantsturgudel olema euro ja Hiina jüaani roll. Kuna Euroopat räsib veel mõnda aega võlakriis, USA maadleb samuti kõrge eelarvepuudujäägi ja võlakoormusega ning Hiina üldise majanduse jahenemise ja finantssektori struktuursete nõrkustega, kirjeldavad raporti autorid sõltuvalt arengutest eelnimetatud aspektides kolme võimalikku stsenaariumi maailma rahandussüsteemi edasiseks arenguks aastani 2030.

Stsenaarium nr. 1: tagasipöördumine regionalismi juurde

Esimene stsenaarium kannab nime tagasipöördumine regionalismi juurde. Euroopa ja USA maadlevad veel aastaid oma eelarve- ja võlakoormuse probleemidega, mille tulemusena pöördub poliitiline tähelepanu aiva enam siseriiklikele teemadele. Selles valguses globaalne koostöö nõrgeneb, kaubandusläbirääkimised seiskuvad, süveneb protektsionism. Aeglustuv globaalne majanduskasv, vähenev nõudlus ja mitmete impordimaksude kehtestamine Hiina toodetele nõuab Hiinalt reforme ja senise majandusmudeli ümbervaatamist.

Aastaks 2030 on globaalne rahandussüsteem fragmenteerunud mitmeteks regionaalseteks süsteemideks, millest peamised on USA dollari, euro ja Hiina jüaani (mõju)tsoonid. Rahanduspoliitikaalane globaalne koostöö on pea olematu, pigem on suurenenud piirangud kapitali mobiilsusele ja samuti on lisandunud rohkelt kaubandustõkkeid. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) roll on muutunud tähtsusetuks, tõusnud on regionaalsete arengupankade tähtsus. Globaalne majanduskasv on stagneerunud ja kardetakse majanduse jätkuvat jahenemist. Ühe ja ainsa rahvusvahelise reservvaluuta olemasolu vajadust tänu tagasipöördumisele regionalismi juurde eriti ei tunnetata.

Allikas: WEF: “Euro, Dollar, Yuan Uncertainties: Scenarios on the Future of the International Monetary System”

Ettevõtetele ja erasektorile tervikuna on eelkirjeldatud stsenaariumi mõjud peamiselt negatiivsed: välisriikidest imporditavad sisendid ja valmistooted muutuvad kallimateks, riikide vahel eksisteerivad märkimisväärsed kapitali vaba liikumise piirangud, mis muudavad keerukamaks nii välisinvesteeringud kui ka tõstavad (laenu)kapitali hinda.

Stsenaarium nr. 2: tasakaal USA ja Hiina väliskaubandus- ja kapitalivoogudes

Selle stsenaariumi kohaselt jätkab Euroopa võlakriisi lahendamist üha jätkuvate ja samas  oma nõuetelt karmimaks muutuvate abipakettidega. Lõpuks Kreeka ja seejärel ka osade teiste riikide kannatus katkeb ning lüüakse ühisrahast lahku. Kuigi euro jääb käibele, on euroala institutsioonid olnud sunnitud tegelema rohkete interventsioonide ja tulekahjude kustutamisega, mille tulemusena euroala riikide ja euro roll globaalses kaubavahetuses on mägatavalt vähenenud.

USA, olles näinud kõrvalt euroala lagunemist ja selle negatiivseid tagajärgi Euroopa majandusele tervikuna, leiab lõpuks poliitilise tahte läbi viia vajalikud eelarvet ja võlakoormust puudutavad reformid. Kuigi suuremahulised kärped ja maksutõusud nõrgestavad USA sisemajandust, avastavad ühe rohkemad USA ettevõtted tulu teenimise võimalused globaalsetel turgudel.

Hiina jätkab selle stsenaariumi kohaselt kasvamist, eelkõige suureneb teenuste sektori osakaal Hiina majanduses. Samuti kogeb Hiina elanikkond kiiret sissetulekute tõusu. Elavneb tarbimislaenude kasutamine, mis viib Hiina väliskaubanduse bilansi impordi kiire kasvu tõttu puudujääki. Järkjärguline kapitali vaba liikumise piirangute lõdvendamine viib Shanghai tõusuni regionaalseks finantskeskuseks.

Aastal 2030 mängib maailma rahandussüsteemis peamist rolli uus tasakaal USA ja Hiina suhetes. Väliskaubandus- ja kapitalivood on pöördunud ning mõlemad majandused on nüüd tasakaalule lähemal. Globaalne majanduskasv on tugev. Euroopa Liidu roll nii poliitilises kui majanduslikus mõttes on euroala lagunemise järel taandunud vähetähtsaks. USA dollar on jätkuvalt peamine valuuta, mida kasutatakse toornafta ja muude toorainete kauplemisel, küll aga on märkimisväärselt tõusnud jüaani roll rahvusvahelises kaubanduses. Aasia regiooni riikide omavahelises kaubavahetuses ja ka Hiina kaubavahetuses teiste arenevate riikidega on peamiseks arveldusühikuks Hiina jüaan.

Allikas: WEF: “Euro, Dollar, Yuan Uncertainties: Scenarios on the Future of the International Monetary System”

Erasektori arengutest selle stsenaariumi korral on olulisemad kiire kasv Hiina tarbimislaenude väljastamisel, mis on paljuski USA ekspordi tugeva kasvu põhjuseks. Globaalne tarbimise kasv on viinud toorainete nõudluse märkimisväärse tõusuni, mille tulemusena on tugevas tõusutrendis ka toorainete hinnad. Euroopas kogeb erasektor kohati raskusi laenukapitali leidmisel, samuti on kõrge laenukapitali hind.

Stsenaarium nr. 3: kahekiiruseline maailm

Euroopa püüab iga hinna eest euroala koos hoida. Selle jaoks on vajalikud põhjalikud reformid, mille alustalaks on keskse euroala rahandusministeeriumi sarnase institutsiooni  loomine koos ühtse eelarvepoliitika jmt. Kõik see võtab omajagu aega ja ressursse, mistõttu pea terve dekaadi on Euroopa tegelenud sisepoliitiliste teemadega ning olnud mõneti eemal arengutest ülejäänud maailmas. Pärast pea dekaadi pikkust virelemist hakkavad struktuursed reformid tasapisi vilja kandma ja majanduskasvu väljavaated nii euroala tuumikriikide kui ka ääreala riikide jaoks paranevad.

Arengud USA-s on samal ajal negatiivsed. Sügavalt lõhestunud kongress ei suuda vastu võtta eelarvepuudujääki leevendavaid meetmeid ja riik jätkab kulutamist ning laenukoormus aina tõuseb. Veel mõned aastad säilitab USA dollar oma globaalse reservvaluuta positsiooni ja eelarvepuudujäägi finantseerimisega riigil probleeme ei ole. Euroala väljavaate paranemisega satub USA finantsturu osaliste silmis üha kehvemasse positsiooni. Ühiste eurovõlakirjade turuletoomine kiirendab seda protsessi veelgi. Tasapisi dollari roll maailma rahandussüsteemis langeb.

Järgmise kahe aastakümne jooksul teeb Hiina jüaani roll rahvusvahelises kaubanduses läbi olulise tõusu. Aastaks 2030 on jüaanist saanud nii Aasia regiooni kui BRICS riikide kaubavahetuse arvlemise valuuta. Hiina eestvedamisel loodud BRICS Arengupank ja Valuutafond on peamiseks institutsiooniks, mille kaudu jüaani internatsionaliseerimine nüüd toimub. Peamiseks valdkonnaks on kaubavahetuse finantseerimine (trade financing). Kuigi euroala püsib jätkuvalt koos ja fiskaalunioonina on regiooni väljavaade hea, mõjus pea dekaadipikkune nõrkusfaas eurole märkimisväärselt ja euro kasutamine rahvusvahelises kaubavahetuses ning finantsturgudel jääb piiratuks.

Allikas: WEF: “Euro, Dollar, Yuan Uncertainties: Scenarios on the Future of the International Monetary System”

Eelkirjeldatud stsenaariumi mõjud erasektorile avalduvad peamiselt läbi oluliselt kiireneva inflatsiooni USA-s ja USA finantsturgude kapitalisatsiooni ning osatähtsuse languse. Hiina puhul on peamisteks arenguteks teenindussektori tähtsuse tõus ja jüaani laialdasem kasutus finantsturudelt kapitali kaasamisel.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Kommenteerimine on suletud