Majanduse kompleksuse tase kui peamine kasvumootor

Majanduse kompleksus_cover

Miks on mõned riigid rikkamad kui teised? Miks teatud ajaperioodil on mõnede riikide majanduskasv märgatavalt kiirem kui teistel? Miks osad seni vähemrikkad riigid kogevad ühtäkki kiiret elatustaseme tõusu ja teised mitte? Just neile küsimustele otsisid pea viis aastat kestnud uurimustöö raames vastust Harvardi ülikooli professor Ricardo Hausmann ja Michigani Tehnoloogiainstituudi professor Cesar Hidalgo. Uurimuse tulemiks on maailma majanduste atlas – The Atlas of Economic Complexity: Mapping Paths to Prosperity.

Lihtsustatult sõltub riigi majanduskasv Hausmanni ja Hidalgo arvates sellest, mida antud riigis toodetakse ehk teisisõnu oskusteabest asjade tootmisel. Kasvu kiiruse määrab ära riigi üldine elatustase stardihetkel ja missuguste kaupade tootmise teadmised ning oskused majanduses antud hetkel eksisteerivad. Seega mida komplekssem on riigi majandus ja madalam suhteline elatustase/rikkus, seda kiirem on järgnevatel aastatel riigi absoluutne majanduskasv ning samuti sisemajanduse kogutoodangu kasv inimese kohta.

Riigi majanduse kompleksus on seotud selles peituvate teadmiste ja oskuste praktikas kasutamise rohkusega. Kompleksus väljendub ennekõike riigi sisemajanduse kogutoodangu kompositsioonis ja peegeldab majanduse võimekust luua struktuure ning kombineerida olemasolevaid teadmisi ja oskusi. Riigi majanduse kompleksust saame hinnata alljärgnevalt: mõeldes antud riigis toodetavate kaupade peale, siis juhul kui selles riigis tootmine enam võimalik ei ole, siis kui mitmes teises riigis oleks võimalik vaatlusaluseid kaupu toota? Juhul kui vastus sellele küsimusele on, üpris mitmes riigis, ei ole tegu kõrge kompleksuse tasemega majandusega; kui vastus on mõnes üksikus, võib riigi majandust pidada komplekseks.

Kompleksust on võimalik vaadelda ka toote tasandil. Näiteks tootekategooriad, mis nõuavad tootmisel majanduskeskkonna kõrget kompleksust on laboriseadmed füüsikalisteks ja keemilisteks katseteks, röntgenseadmed, erinevad määrdevahendid, spetsiaalseadmed ja tootmisaparatuur. Vähest majanduskeskkonna kompleksust nõuavad aga näiteks puuvilla, kakaoubade jmt kasvatamine ja erinevate maavarade kaevandamine.

Majanduse kompleksus arvatakse olevat üks peamine pikaajaline riigi heaolu kasvumootor. Teisisõnu on ajalugu näidanud, et kompleksse majanduse struktuuriga vaesemad riigid (suhteliselt madalam sisemajanduse koguprodukt inimese kohta) kalduvad kasvama kiiremini kui näiteks rikkamad komplekse majandusega riigid või sama vaesed, aga vähema kompleksusega majandused. Statistilise analüüsi meetodite abil on välja arvutatud, et riigi majanduse kompleksuse tõstmisel ühe standardhälbe võrra (ligikaudu võrdne Tai majanduse kompleksuse arenguga ajavahemikul 1970-1985) kasvab riigi pikaajaline keskmine aastane kasvumäär 1,6% võrra. Seega aitab majanduste kompleksuse analüüs selgitada erinevusi riikide sissetulekute tasemes (rikkuses ja elatustasemes), kuid veelgi enam, võimaldab prognoosida erinevate riikide pikaajalisi majanduskasvu väljavaateid.

Millised siis on maailma kõige komplekssemad majandused? Üldse mitte üllatuslikult on peajagu teistest üle Jaapan, millele järgnevad Saksamaa, Šveits, Rootsi, Austria ja Soome. Ida-Euroopa riikidest on tabeli eesotsas Tšehhimaa (8), Sloveenia (10), Ungari (14) ja Slovakkia (15). Eesti on järjestatud 128-st riigist 32. kohal. Eespool küll nii näiteks Lätist, (39) Leedust (36), Venemaast (46), Norrast (33) ja Kanadast (41), kuid tagapool Valgevenest (21), Horvaatiast (26) ja Rumeeniast (27).

Allikas: Hausmann, R., Hidalgo, C.: The Atlas of Economic Complexity: Mapping Paths to Prosperity

Olles määratlenud majanduste kompleksuse, on võimalik, arvestades riikide praegust rikkuse taset, prognoosida erinevate riikide elatustaseme tõusu ehk antud käsitluse kohaselt sisemajanduse kogutoodangu kasvu inimese kohta. Hausmanni ja Hidalgo analüüsi kohaselt väljendab majanduse kompleksuse hinnang sisuliselt riigi rikkuse potentsiaali. Mida suurem on vahe praeguse rikkuse ja potentsiaalse rikkuse vahel, seda kiirem on oodatud majanduskasv elaniku kohta. Seega kuigi Jaapani ja Saksamaa majandused on ühed kompleksseimad ja kõrgeima potentsiaaliga, on juba kõrge ka nende riikide olemasolev elatustase ehk stardipositsioon, mistõttu kõrge majanduskasvuootustega riikide edetabeli tipus nimetatud riigid enam ei trooni.

Esikohad hõivavad ootuspäraselt hoopis niinimetatud arenevad riigid. Esikolmiku moodustavad Hiina, India ja Tai. Kui neist esimese kahe puhul jääb eesootava dekaadi sisemajanduse kogutoodangu kasv inimese kohta (vastavalt 4,32% ja 4,26%) alla möödunud dekaadil kogetule (9,6% ja 5,6%), siis Tai puhul on oodata majanduskasvu kiirenemist (3,1% eelmisel dekaadil vs 4,05% alanud kümnendil). Neljanda ja viienda koha hõivavad edetabelis Valgevene ja Moldova, kelle puhul oodatav majanduskasv elaniku kohta jääb järgneva 10 aasta jooksul napilt alla 4% piiri.

Eesti on antud pingereas 52. järjekohal oodatava majanduskasvuga elaniku kohta ca 2,65% võrrelduna möödunud dekaadi 5,0%. Kuna Eesti elatustaseme tõusu eesmärgid on olnud ja on ka edaspidi suuresti seotud ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikidele järelejõudmisega, siis vaatlusaluse analüüsi kohaselt võib väita, et alanud kümnendil me tasapisi selles suunas jätkuvalt ka liigume. Enamusele Lääne-Euroopa riikidest prognoosivad autorid ligikaudu 2% SKP kasvu elaniku kohta.

Olgu siinkohal lõpetuseks ära toodud ka Eesti majanduse kompleksuse kaardistus. Musta ruuduga ümbritsetud punktid alljärgneval graafikul kajastavad eksporditavaid tootekategooriad, mille puhul RCA (Revealed Comparative Advantage) on suurem ühest ehk Eesti ekspordib vastavat tootegruppi proportsionaalselt rohkem kui on riigi keskmine osakaal maailma kaubavahetuses.

Allikas: Hausmann, R., Hidalgo, C.: The Atlas of Economic Complexity: Mapping Paths to Prosperity

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Kommenteerimine on suletud