Majanduskasvu stagneerumine ja valvsaks muutvad makronäitajad

economy-bad-shape

Eelmise nädala makrostatistilised näitajad valmistasid turuosalistele suurt pettumust ja majanduskasvu tugev aeglustumine on endiselt prevaleerivaks teemaks. Viimaste kuude negatiivsetest makrouudistest, võlakriisi lahendamise selgusetusest põhjustatud volatiilsus ja erinevate varaklasside korrelatsioonide kõikumalöömine on märk investorite hirmust uue majandusliku retsessiooni realiseerumisest. Viimasel ajal ilmunud makromajanduslike näitajate komplekt on ajalooliselt ennustanud raskeid eesseisvaid aegu. Ei saa välistada, et majandussurutist õnnestub sel korral ära hoida, kuid olemasolevat statistilist tõendusmaterjali ei tasu ignoreerida. Heidamegi nüüd pilgu sellele rõõmutule materjalile.

Eelmise nädala Euroopa nõrgad ettevõtlusaktiivsuse ja tarbijate uuringud ainult kinnitavad fakti, et eurotsooni majandus on stagneerumas. 29. augustil ilmunud EL-i majandusliku sentimendi indikaator (Economic Sentiment Indicator-ESI) langes 103,2-lt 98,3-le, mis on järseim kukkumine alates 2008 aasta lõpust. Antud indeksi väärtusele vastab SKP aastane kasvumäär 0,7%, mis viitab majandusaktiivsuse tugevale kokkutõmbumisele kolmandas kvartalis. Praegune analüütikute poolt oodatav euroala kolmanda kvartali 1,6%-ne SKP kasv võib osutuda liiga optimistlikuks. ESI indeksi langus oli tingitud tööstus- ja teenindussektori nõrkusest, kuid eelkõige tarbijate kindlustunde indikaatori viimase kahekümne aasta suurimast langusest. Tegemist on ühe parima ettevaatava indikaatoriga, mis annab edasi majapidamiste majandusolukorra väljavaadete halvenemise ja tulevikuusu hääbumise. Sünge majanduslik reaalsus võib veenda ka Euroopa Keskpanka, et deflatsioon on hoopis tõsisem väljakutse keskpikas perspektiivis kui kasvav inflatsioon, seega suurendades ootusi võimaliku baasintressimäära kärpimise osas.

Ka USA-s on küsimärgi all prognoosidekohane tuleviku sisenõudluse jätkusuutlikkus, kuna Ühendriikide tarbijate kindlustunde indikaator (Consumer Confidence) langes tasemele, mida ei ole nähtud alates 2008 aasta sügisest. Augusti indikaatori näit oli 44,4 – kukkudes seega kuu ajaga 59,2-lt ja jäädes tugevalt alla analüütikute ootustele  52. Suurimat mõju avaldasid indikaatori lõppväärtusele võlapiiri tõstmise ebamäärasus, USA võlareitingu alandamine S&P agentuuri poolt ja turbulents aktsiaturgudel. Juhul, kui eespool nimetatud faktorid peaksid septembris näitama paranemise märke, võib tarbijausalduse indikaator teha märkimisväärse tagasipõrke, kuid see on kõigest “kui-stsenaarium”. Tähtis sõnum sellelt ettevaatavalt näitajalt – tarbijad on häälestatud üpris pessimistlikult ja on lähitulevikus ettevaatlikud oma rahakukru kergendamisega.

Joonis 1. USA Tarbijate kindlustunde indikaator, august

Kehtivat äriolukorda aitab analüüsida tööstussektori raport (ISM Manufacturing Report), milles uuritakse muutusi tootmises, uute ekspordi-impordi tellimuste trendi, laovarude seisu üle USA. ISM tööstussektori aktiivsuse raport jätkas langustrendi, kuid oli üks vähestest näitajatest, mis suutis ootusi ületada. Indeksi väärtus augustikuus oli 50,6, mis oli eelneva kuu 50,9 näidust marginaalselt madalam ja ühtlasi ka ületas analüütikute ootuste suurusjärku 48,5. Kui ISM lugem püsib üle 50 piiri on tegemist majanduse tervise normaalseisundiga, lugemi langemine all 46 osutab retsessiooni ilmnemise suurele tõenäosusele. Antud uuringu üheks tugevaks küljeks oli laovarude tugev kasv, mis balansseeris märkimisväärse kontraktsiooni tootmismahtudes ja uutes tellimustes. Tegemist ei ole siiski kollapsile iseloomuliku lugemiga ning see on kooskõlas teiste aeglustuvale majanduskasvule iseloomulike näitajatega. Vaadates joonist 2, on ISM‘i languskiirus siiski murettekitav ja ehk isegi prognoosib mitme aasta pikkuse tööstusliku ekspansiooni lõppu.

Joonis 2. US ISM Manufacturing Index

Ka Euroopa tööstuslik aktiivsus on seiskunud ja lai pilt sugugi ei erine Ühendriikide omast. Eurotsooni tööstuslikku aktiivsust mõõtev PMI indeks langes augustis tasemele 49 võrreldes juuli näitajaga 50,4 ja otse loomulikult oli tegemist viimase kahe aasta madalaima lugemiga. Euroopas peetakse PMI ’d varajaseks ettevaatavaks indikaatoriks ja ta inditseerib sellele, et vaatamata euroala SKP jätkuvale kasvule, on selle tähtis komponent – tööstussektor – täielikult seiskunud. Investeerimispanga Societe Generale’i kohaselt on euroala laovarude mahud kõrgeimal tasemel alates 2008. a. detsembrist, ent vähene nõudlus tähendab tootjatele tööstustoodangu olulist kärpimist juba lähikuudel. Investeerimispanga poolt kokkupandud tellimuste-laovarude suhtarv ennustab suure tõenäosusega tööstusliku indeksi langustrendi jätkumist sügiskuudel, vt graafik 3.

Graafik 3. Euroala tellimuste-laovarude suhtarv ja tööstustoodang

Allikas: Business Insider

Eelmise nädala kulminatsiooniks kujunes USA tööjõuturu raport, mis oli justkui kirsiks tordi peale. Kõige oodatum majanduse tervise näitaja ehk siis loodud töökohtade arv väljaspool põllumajandussektorit (Change in Non-Farm Payrolls) rabas kõiki turuosalisi jalust; täispikk raport asub siin. Tööturustatistika amet teatas, et augustis ei loodud Ameerika Ühendriikides mitte ühtegi töökohta, samas kui niigi pessimistlik analüütikute konsensus oli 68 000 uue töökoha loomine. Tööpuudus püsis jätkuvalt 9,1% tasemel ja alla korrigeeriti nii juuli kui juuni loodud töökohtade arvud, mis külvas veelgi rohkem usaldamatust ning valvsust investorite seas. Mõtlemapanevad on ka muud raportist pärit signaalid nagu nädalaste töötundide ja keskmise töötunnitasu kahanemine. Viimase 12 kuu jooksul on keskmine töötunnitasu tõusnud 1,9%, kuid tarbijahinnaindeks on sama ajaga läbi teinud 3,6%-lise tõusu ehk sissetuleku kasv jääb märgatavalt alla elukalliduse tempole. Tööjõuturu raporti lõpuridades on kajastatud alternatiivne metoodika töötuse arvutamiseks, mida tuntakse U-6 nime all ning mille lugem oli 16,2%.  Tööturu probleemide skoopi ja sünget olemust kirjeldab hästi Calculated Risk‘i graafik (vt graafik 4), mis kujutab USA töökohtade kaotuse ja lisandumise trajektoori viimase suure majanduskriisi ajal võrreldes eelnevate majandussurutistega. Viimase kriisi tööpuuduse joon on punast värvi ja näitab kuivõrd keeruline on hiljutine situatsioon tööjõuturul. Ja kui juba läks negatiivsete aspektide väljatoomiseks, siis hiljutise CNN küsitluse kohaselt vaid 36% ameeriklastest on võimelised toime tulema 1000-dollari suuruse erakorralise väljaminekuga. Praegust majandusolukorda silmas pidades ei saa taolist inimeste kapitaliseeritust kiiduväärseks pidada.

Graafik 4. Töötuse protsendiline muutus majandussurutiste järel, II MS-järgne periood tänaseni

Allikas: Business Insider

On üldtuntud fakt, et töökohtade juurdeloomine  on majandustaastumise peamine kriteerium ja peaks olema majanduspoliitika suunajatele ülioluliseks eesmärgiks. Seni võib aga pidada kõikvõimalikke majandust stimuleerivaid meetmeid ebaõnnestunuks ja mõnede monetaarmeetmete rakendamine on tinginud probleemide süvenemise ning nende lahendamise edasilükkamise. Niisis,  sissetulekud on jätkamas jõudsalt allapoole liikumist, ettevõtjad on ülimalt ettevaatlikud tööjõu värbamise suhtes, tootmismahud, tuleviku tellimused langevad ning tarbijad on mures enda majandusliku olukorra ja üldise majandusseisu pärast. Spiraalist ei aita välja tulla ka fakt, et maailmamajandus opereerib liiga suurtes võlgades, mida on kumuleeritud alates 1930-ndatest aastatest saati. Arenenud lääne-riikides on karjuv vajadus võlataseme vähendamise järele era- ja avaliku sektori tasandil ning enne selle trendi pöördumist, mis tähendaks võlakoorma ulatuslikku mahalaadimist, ei ole oodata jätkusuutlikku taastumist.

Käesoleva statistika ja analüüsi valguses on  maailmamajanduse väljavaade üsnagi troostitu. Ja isegi kui majandus ei langegi tugevasse kontraktsioonitsüklisse, jääb igasugune majanduskasv tagasihoidlikuks ja ebapiisavaks lahendamaks strukturaalseid probleeme.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>