Märkimist vääriv ebakorrapära võlakirjaturul

Märkimist vääriv ebakorrapära võlakirjaturul_cover

Enamus on kursis, et intressimäärade üldine tase on üpris madal. Olgu see tõdemus tulnud läbi negatiivse emotsiooni kui lähme panka tähtajalist hoiust sõlmima või läbi rõõmuhetke, mil järjekordne eluasemelaenu intressi fikseerimise teade meie postkasti saabunud on. Vähem teatakse mitmete ebakorrapärasuste olemasolust finantsturgudel. Üks neist ongi alljärgnevalt välja toodud.

Kehv majanduskasvu väljavaade ja kestev krediidi- ning võlakriis on viinud selleni, et vaatamata nigelale tootlusootusele on riikide võlakirjad siiski osade investorite silmis atraktiivsed. Return of capital, not return on capital paistab üha enamale investorite hulgale imponeerivat. Teisisõnu otsib kriitiline hulk suurinvestoreid (kindlustusseltsid, pensionifondid, reservfondid jne) esmajärgus kaitset oma kapitalile, tootlus on pigem teisejärguline. Eelkirjeldatust motiveeritud kapitalivood on intressiinstrumentide turul tekitanud mõningaid ebakorrapärasusi.

Näiteks on Saksamaa 5-aastaste riigivõlakirjade tulusus kõige eelkirjeldatu tõttu langenud ligikaudu poole protsendi tasemele. Seega soetades täna eelnimetatud võlakirja kujuneb investori keskmiseks aastaseks tootluseks võlakirja lõpuni hoides ligikaudu 0,5% aastas.

Allikas: Bloomberg

Teine osa finantsturgude osalisi näeb täna märkimisväärset ohtu Saksamaa riigivõlakirjade intressimäärade potentsiaalseks tõusuks tulevikus. Eelkõige läbi Saksamaa riigivõla krediidikvaliteedi nõrgenemise, mille tulemusena on Saksamaa maksehäirete vastu kindlustamise hind (CDS) läbi teinud märkimisväärse tõusu. Hetkel kaupleb Saksamaa CDS ligikaudu 110 baaspunkti tasemel. Võrdluseks olgu siinkohal öeldud, et Eesti riigi CDS kaupleb hetkel sisuliselt Saksamaaga samal tasemel (115 bps).

Allikas: Bloomberg

Finantsmaailma žargooni kasutades on Saksamaa riigivõla basis positiivne ja seda koguni 1,9% ulatuses. Mida see tähendab?

Lihtsustatult seda, et alates euroala riikide ühtsete võlakirjade idee esilekerkimisest usuvad finantsturgude osalised euroala intresside konvergeerumist ehk ühtlustumist. Tundub ju mõistlik, et kui võlakoormuse ja eelarve aspektist vaadatuna paremini positsioneeritud riigid (Saksamaa, Soome, Holland) asuvad appi raskustes riikidele, siis esimeste (potentsiaalse) laenukoormuse tõusuga käib käsikäes nende laenu hinna tõus ja viimastele finantsraskuste leevenemise tõttu laenu hinna langus. Arvestades ülaltoodud Saksamaa riigivõla CDS noteeringuid saab öelda, et turuosalised ootavad Saksamaa 5-aastase laenu hinna tõusu praeguselt 0,5% tasemelt ligikaudu 2,4% tasemele. Kindlasti võib vaielda teemal, et derivatiiviturud, nagu CDS-ide turg seda on, reageerivad sageli üle, eriti turgude korrektsiooni faasis, kuid Saksamaa CDS noteeringud on 80-120 baaspunkti tasemel ekselnud juba pea terve viimase aasta.

Niisiis oleme täna olukorras, kus suured institutsionaalsed investorid otsivad segastel aegadel oma kapitalile kaitset ja jätkavad madalaks hinnatud krediidiriskiga riigivõla ostmist. Juhul kui euroala võlaprobleemide kallal pusimine tasapisi toimivate pikaajaliste lahendusteni viima hakkab, võib eelnimetatud madala krediidiriskiga riigivõlg sattuda löögi alla. Ühelt poolt asutakse võlakirju müüma puhtalt ebakindluse leevenemise tõttu, teisalt sisaldab võlakriisi lahendamine ühel või teisel viisil kindlasti niinimetatud tuumikriikide (potentsiaalse) laenukoormuse tõusu. Kuigi lühiajaliste turukõikumiste korral pakuvad kõnealused võlakirjad investoritele head pelgupaika, siis pikaajaline väljavaade on pea kõigi erinevate stsenaariumite korral üpris kehv.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Kommenteerimine on suletud