Milline on kärpekirve mõju majanduskasvule, tööpuudusele ja sissetulekutele?

eelarvekärped

Eelarvekärped on jätkuvalt päevakorras kogu maailmas. Intuitiivselt mõistame ju kõik, et kulude kokkuhoid riiklikul tasandil mõjub majandusaktiivsust pärssivalt, halvendab olukorda tööturul ja vähendab meie sissetulekuid. Missuguses ulatuses ja kui kaua negatiivne mõju kestab, on juba keerukam küsimus. Sellele on vastust otsimas ka Rahvusvahelise Valuutafondi ökonomistid, kes analüüsisid sarnaseid olukordi viimase 30 aasta jooksul.

Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul on selge, et arenenud riigid peavad oma eelarvepoliitika pöörama jätkusuutliku(ma)le teele ja selle tarbeks kas kärpima kulusid, leidma täiendavaid sissetulekuallikaid või rakendama kombinatsiooni neist mõlemast. Teisalt eksisteerib selge oht, et liigses kärpimistuhinas vajutatakse pidurile ülemäära tugevalt ja seeläbi halvendatakse märgatavalt pikaajalisi kasvuväljavaateid.

Ajalugu on siinkohal ehk abiks. Viimase 30 aasta jooksul on arenevates riikides esinenud 173 episoodi, mil 17 erinevat riiki on mõneks ajaks astunud märkimisväärsete eelarvekärbete teele. Kärbete keskmine suurus jäi neil puhkudel ligikaudu 1% tasemele riigi SKP-st.

Minevikuliste eelarvekärpe episoodide analüüs näitab, et oodatult on kulude kokkuhoiul olnud lühiajaline negatiivne mõju nii riigi elanike hõivatusele kui ka sissetulekutele. Riigieelarve kulude kärpimine 1% ulatuses SKP-st on viinud elanike reaalsissetulekute langemiseni 0,6% võrra ja töötuse määra tõusuni 0,5% võrra.

Allikas: Rahvusvaheline Valuutafond

Negatiivne mõju hõivatusele ja sissetulekutele suureneb kahe esimese aasta jooksul kärbete rakendumisest ja on jätkuvalt negatiivne, kuid kahaneb, järgnevatel aastatel. Analüüs näitab, et riigi kulude kokkuhoiu tulemusena väheneb mõnevõrra ka eratarbimine.

Lisaks ilmneb eelkirjeldatud episoodide analüüsimisel, et kärbete negatiivne mõju majandusele on seda suurem, mida vähem reageerivad, või on suutelised reageerima, keskpangad. Teisisõnu, vähepaindlik rahapoliitika ja vahetuskursi transmissioonimehhanismi puudulikkus süvendavad majanduslangust ja lükkavad edasi kasvu taastumist. Eeltoodu kehtib üpris hästi arenenud riikide tänase situatsiooni kohta, sest intressimäärad on juba ajalooliselt madalaimatel tasemetel ning valuutadel väga nõrgenemise võimalust ei ole kuna sarnases kehvas olukorras on ka teised tööstusriigid ja kaubanduspartnerid. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul on langus elanike sissetulekutes sellisel juhul vähemalt kaks korda suurem kui ülalviidatud seoses.

Ajalugu on ka näidanud, et riikide püüded eelarvet taas tasakaalu saada mõjutavad elanike sissetulekuid vähem negatiivselt juhul, kui minnakse kulude kärpimise ja mitte maksude tõstmise teed.

Rahvusvahelise Valuutafondi ökonomistid rõhutavad oma uurimuses, et kui eelarvekärbete mõju lühiajalisele töötusele on taanduv, siis oluliselt kehvem on pilt pikaajalise töötusega. Ilmneb, et kulude kokkuhoiu tõttu riiklikul tasandil suureneb nende inimeste osakaal, kes on olnud töötud kauem kui kuus kuud ka isegi veel 5 aastat pärast eelarvekärbete rakendamist. Seega mõjutavad eelarvekärped kõige valusamalt seda osa ühiskonnast, kes niigi on juba kõige kehvemas olukorras. See omakorda mõjub negatiivselt riigi elanikkonna ühtsustundele ja rahutused ning protestiaktsioonid on kerged tekkima.

Ka küsimusele, miks tulevad tänavatele ja avaldavad häälekalt oma rahulolematust eelkõige palgatöötajad, annab ülalviidatud uurimus vastuse. Nimelt kannatavad eelarvekärbete tõttu kõige enam just palgatöölised, pea 3 korda rohkem kui ettevõtjad. Samuti on eelkirjeldatud negatiivse mõju kestus palgatöölistele pikemaajalisem samas kui ettevõtjate sissetulekud taastuvad üldjuhul kiiremini.

Allikas: Rahvusvaheline Valuutafond

Kulude kokkuhoiu tee, mida mööda me Eestis oleme sammunud juba hea mitu aastat, hakkab enamuse arenenud riikide teadvusesse alles tasapisi jõudma. Inimeste maailmapilti üha jätkuvast kasvust on aegamööda tekkimas esimesed mõrad. Seda enam, mida rohkem kärpekirves neid endid palga, pensioni või muu sissetuleku vähenemisel tabab. See on oluline muutus mitme generatsiooni mõttemaailmas, mistõttu ka häälekad protestid ja väljaastumised, mida me viimase poole aasta jooksul nii Euroopas kui ka Ameerikas näinud oleme.

Rahvusvahelise Valuutafondi ökonomistid võtavad uurimuse tulemused kokku alljärgnevalt – kõige ülaltoodu valguses on oluline, et eksisteeriksid realistlikud ootused. On selge, et eelarvekärped vähendavad mõne aasta perspektiivis elanike sissetulekuid ja hõivatust ning poliitilistes väljaütlemistes seda eitada või vastupidist väita vaevalt ühiskonna sidususele hästi mõjub.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Milline on kärpekirve mõju majanduskasvule, tööpuudusele ja sissetulekutele?

  1. Kristjan kirjutab:

    Eks majandusõpikud maalivad eelarvekärbetest laias laastus sama pildi. On muidugi tore, et IMF täpsed numbrid välja arvutas, kuid see ei päästa Euroopat kärbetest. Ega GIPSI’del valikut ei ole: variandi a puhul saab neist üks lisarida ülaltoodud raporti uues versioonis, variandi b puhul saab neist rida ‘sovereign default’ raportis. Vahepealne variant – AD stimuleerimine on ilmselt mõttetu sest selle jaoks tuleb laenu võtta ning ei ole mingit garantiid, et saadud vahendid otstarbekalt paigutatakse.

    Märten Kress,
    Kas IMFi või mõni muu nimekas organisatsioon on teie teada koostanud ka raporti pikaajalise töötuse leevendamise kohta? Selline lugemine sobiks siia nagu valatult.

  2. Märten Kress kirjutab:

    IMF on viimase poole aasta jooksul rohkelt sõna võtnud eelkõige noorte kõrge töötuse teemadel (näiteks siin ja siin (paljuski ka Lähis-Ida sündmuste valguses, kus noorte tööpuudus väga kõrge). Samas otseselt ei meenu, et nimetet organisatsioon oleks välja töötanud konkreetset poliitiliste meetmete paketti pikaajalise töötuse leevendamiseks. Küll aga on seda teinud OECD, siin viimane kokkuvõte ja õppetunnid 2006. aastast pärinevast OECD Jobs Strategy raportist.

    Kuigi OECD töötas juba 90-ndatel välja niinimetatud soovituslikud meetmed hõivepoliitikaks, siis ülalviidatud raportist selgub, et priimuste seas on nii riike, kus töötuskindlustus on madal nagu ka selle finantseerimiseks kogutud maksud ning samal ajal on töövõtjad regulatiivselt ka suhteliselt vähekaitstud (ametiühingute nõrk roll), kui ka selliseid riike, kus ametiühingute roll on suur, sotsiaalne dialoog kõikvõimalikel tööturgu puudutavatel teemadel sügav, töötuskindlustuse maksed elanikele töö kaotuse puhul kõrged, ümberõppeprogrammid pikad ja põhjalikud jne. Peamine vahe nende kahe lahenduse puhul on koormus riigi eelarvele.

    Pikaajalise ja kõrge noorte töötuse määra vähendamiseks tehtud soovitused leiab värskest OECD raportist OECD Employment Outlook 2011 (lühikokkuvõte siin). Eeskujuks teistele on siinkohal toodud sellised riigid nagu Jaapan, Korea, Austraalia, Holland ja Saksamaa.