Mis toimub aktsiaturgude kauplemismahtudega?

stock volume

Käimasolevat pulliturgu iseloomustab omapärane dünaamika, kus aktsiaturu tugevat hinnatõusu saadab kauplemismahtude pidev langus. Selline ebatavalisus on olnud pinnuks silmas paljudele turuosalistele, alates väikestest päevakauplejatest kuni suurte finantsinstitutsioonideni. Madalad kauplemismahud ei tohiks teoreetiliselt toetada aktsiahindade tõusu ja peaksid muutma kaheldavaks tõusutsükli pikaajalise jätkusuutlikkuse. Viimaste aastate finantsturgude reaalsus näitab aga teistsugust pilti ja tõstatab mitmeid küsimusi. Järgneva analüüsiga proovime saada ettekujutust hinnaliikumiste ja kauplemismahtude vahelisest seosest.

Nagu enne sai mainitud, on tehnilise analüüsi teooria kohaselt tõepoolest kauplemismahu (Volume) üks reegleid, et kaubeldud aktsiate kogus peaks kasvama valitseva trendi suunas. See tähendab, et tõusva trendi korral peaks aktsiate kaubeldav kogus suurenema, kui aktsiahinnad liiguvad kõrgemale ja vähenema lühiajaliste korrektsioonide ilmudes. Seevastu langeva trendi puhul peaksid mahud suurenema hindade langedes ja vähenema positiivse korrektsiooni korral. 2009 aasta esimesest poolest alates võtsid globaalsed aktsiaturud suuna üles ja on jätkanud tõusval trendil kuni tänase päevani. Selline areng oleks pidanud põhjustama kauplemismahtude suurenemise, kuid aset leidis vastupidine. Viimase pullituru suurimad tõusud tulid väga madalate kauplemismahtude pealt. Graafikul 1 on kujutatud sinise joonega S&P500 indeksit jäljendava ETF’i SPY tootlus alates 2009 aasta märtsist – vaadeldava perioodi tootlus 108,5%. Punase joonega on tähistatud tootlus, mis saadi aktsiate ostmisel ainult üle keskmise kauplemismahuga päevade ajal – tulemuseks negatiivne tootlus 30,1%.

Graafik 1.  ETF SPY tootlus

Allikas: Bespoke Invest

Põhimõtteliselt on tegemist uue paradigmaga, kus kõrge kaubeldud aktsiate kogus seostub hindade langusega või teisisõnu aktsiaturg on negatiivses korrelatsioonis kauplemismahuga. Antud seost aitab illustreerida graafik 2.

Graafik 2. S&P500 ETF hinnagraafik, nädalane intervall

S&P500 ETF’i põhjal näeme, et 2008 aasta lõpus saavutasid kauplemismahud haripunkti ja sealt edasi on nad langenud kuni tänaseni. Tean ka seda, et kauplemismahud kasvasid järjekindlalt 1980-ndatest kuni 2005 aastani ning seejärel 2006. aastal tõusid hüppeliselt tänu algoritmkauplemise (high-frequency trading) plahvatuslikule tõusule. Kuid kauplemismahtusid on võimalik vaadelda ka teise nurga alt.

Tehnilise analüüsi ekspert Tom McClellan soovitab adekvaatsema pildi saamiseks kasutada mahu uurimisel rahas mõõdetud kauplemise kogukäivet, s.t. kaubeldud aktsiate kogus korrutatud aktsia hinnaga. Ja seda seepärast, et aktsiahinnad on viimaste aastatega korralikult kosunud. Kui veel 2009 aasta alguses oli kõigi New Yorgi börsil (NYSE) noteeritud väärtpaberite keskmine hind 14,5 dollarit, siis tänaseks on keskmine hind kerkinud 23,48 dollarini ehk läbi teinud ligi 60%-lise tõusu. Järelikult sama rahasummaga tehtud tehing praegusel ajal tähendaks oluliselt väiksemat aktsiate kogust kui 2009. aastal.  Aktsiate kallinemise tulemusena on seega vähenenud kauplemismahud, sest nagu nähtub graafikult 3, ei ole viimane tõusutsükkel aktsiaturule investorite uut raha juurde toonud. Selline tendents on loomulikult valulik müügi poolel olevatele (sell-side industry) ehk maaklerteenust pakkuvatele organisatsioonidele, kes teenivad tehingutasusid kaubeldud aktsiate koguse pealt ja mitte tehingu kogukäibe pealt. Seetõttu ei ole aktsiate hiljutine hinnatõus ja ettevõtete kõrged hinnatasemed neile kõige meelepärasem arengusuund (näide kehtib USA maaklerteenuse pakkujate puhul).

Graafik 3. Kaubeldud aktsiate kogus vs rahas mõõdetud kogukäive

Chart In Focus

Allikas: mcoscillator.com

Graafikult 3 loeb välja, et järkjärguliselt vähenevate kauplemismahtude taustal (punane joon) on rahas väljendatud kauplemise kogukäive (roheline joon) püsinud üsna stabiilsena ja kõikunud oma pikaajalise keskmise väärtuse ümber. Rahas väljendatud kogukäive peegeldab investorite üldist ostujõudu ja reaalseid investeerimiseks suunatud vahendeid ning sellega saab mõõta turuosaliste aktiivsust aktsiaturul. NYSE-l kaubeldavate aktsiate näitel saab väita, et see aktiivsus on võrreldes 2009 aastaga sarnane - rahaline kogukäive ei ole võrreldes 2009 aasta algusega langenud. Nii 2009. a. kui ka praegu, on see keskmiselt ligi 90 miljardit dollarit päevas. Kuna viimase 4 aasta keskmine rahaline kogukäive ulatub 110 mld. dollarini, siis praegune näitaja peegeldab hooajalist kauplemisaktiivsuse langust, mis esineb tavapäraselt augustis ja detsembris. Selline sesoonne dünaamika on pädenud aastast aastasse, välja arvatud eelmise aasta augustis kui globaalse võlakriisi turbulents saavutas tipu.

Analüüsi käigus selgus, et kaubeldud aktsiate kogusena väljendatud kauplemismahud on viimase 4 aastaga märgatavalt vähenenud ja see on kõikuma löönud mõningaid tehnilise analüüsi eeldusi. Eks aeg näitab kui pikalt suudavad langevad aktsiates mõõdetud kauplemismahud toetada tõusvat trendi aktsiaturgudel, kuid kindel on see, et praeguse pullituru allakorrektsioonid toimuvad keskmisest oluliselt kõrgema kauplemismahu pealt, mis ilmselt tähendab positsioonide akumuleerimist suurte finantsinstitutsioonide ehk targa raha poolt. Teisalt selgus, et kauplemismahtude languse põhjuseks võib osaliselt pidada märkimisväärselt kõrgemaid väärtpaberite hindasid. Investorite ostujõud ja rahaline kogukäive on seejuures püsinud vaatluse all oleva perioodi vältel stabiilsena.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Kommenteerimine on suletud