Naftast

crude1

Kallis naftahind on taaskord muutumas aasta alguse kuumaks teemaks. Antud nähtus on pannud aluse ligi 6 aastat kehtinud tendentsile, kus naftahinnale on valdavalt omane tõusta aasta esimeses pooles ja seejärel konsolideeruda või langeda teises pooles. Eelmise aasta oktoobrist on toornafta (WTI crude) futuurid tõusnud ligi 30 dollarit barrelist 109-le dollarile. Teadupärast on püsivalt kõrge naftahind koormava mõjuga maailma majandusele. Rahvusvahelise Energia Agentuuri (International Energy Agency – IEA) kohaselt on majanduse väljakutsed seda tõsisemad, mida kõrgemaks tõuseb nafta osakaal maailma nominaalses SKP-s. Tänavu jaanuaris avaldatud IEA uuringus selgub, et kõneall olev mõõdik – nafta suhtarv – on 5,3% juures, mis on ületanud 2008.a. alanud suurele majanduslangusele eelnenud suhtarvu 5,1%. Kõrgem naftahind on juba avaldamas aeglustavat mõju majandusele ja selle negatiivne mõju on lähenemas 2008 aasta tasemele. Nagu nähtub graafikult 1, oli näitaja väärtus kõrgem vaid ühel korral (sinine tulp) – 1980.a. Iraani revolutsiooni keerises ulatus see 8%-ni. Meeldetuletuseks, IEA arvutuste kohaselt peetakse normaalseks majanduskasvu soodustavaks nafta suhtarvuks 3,5-4%, mis eeldab toornafta hindade kõikumist vahemikus 70-90 USD barreli kohta.(Eelmise aasta nafta analüüsi loe siin)

Graafik 1.Naftahinna osakaal maailma nominaalses SKP-s

Allikas: IEA Market Outlook 01/2012

Naftahinna stabiilset tõusu võib laias laastus argumenteerida Lähis-Ida konfliktidest põhjustatud tõrgetega nafta pakkumises. Tõusu taga ei ole tegelikult mitte ainult geopoliitilised riskid, vaid ka paranenud majandusaktiivsus ja tarbijate ostuvõime kosumine peaasjalikult USA-s ja Aasias. Ja minu lemmik põhjus on muidugi rekordmadalad intressimäärad, mille valguses on riskifondidel ja suurtel spekulantidel võimalik/vajalik allokeerida raha riskantsematesse varaklassidesse otsimaks kõrgemat tootlust. Seega olen arvamusel, et odav raha põhjustab finantsmulle oluliselt kergekäelisemalt kui kalli raha keskkond seda võimaldaks. Hetkel on see vägagi aktuaalne nafta kontekstis, kuna väljasolevate lepingute arv (Open Interest) on toornafta futuurides rekordiliselt kõrge.

Iseenesestmõistetav on ka asjaolu, et toornafta kallinemine on tinginud ka märkimisväärse tõusu mootorikütuste hindades. Näiteks USA bensiinihind on asunud uuesti tõusma ja paari kuuga kerkinud ligi 35 senti galloni kohta. Kuna praegune tase mootorikütuste hindades  on ajalooliselt päris harv nähtus, seostatakse sääraseid suuri hüppeid esmajoones majanduse seiskumise ja võimaliku pöördumisega langusele ChartofTheDay.com‘i kohaselt. Leian, et potentsiaalne naftahinna šokk mõjutaks tarbijaid ja ettevõtteid märgatavalt negatiivsemalt kui enamik turuosalejatest hetkel prognoosib.

Allikas: Chart of the Day

Hetkel on selge, et toornafta hind on suur riskifaktor maailmamajanduse ja finantsturgude jaoks ning olukorra pöördumist ei ole  arvatavasti veel niipea oodata. Viimased aastad on naftahind kaubelnud trendikanali piirides (vt. graafik 2) ning kui ta peaks seal ka edaspidi püsima siis tõenäoliseks hinnasihiks võiks oodata 2008 aastal saavutatud tippude testimist. Selline areng ei kuuluta head globaalsele majandusele ja kokkuvõttes peaks mõjuma hävitavalt nõudluse poolele,  mis omakorda re-balansseeriks naftahinna tagasi oma pikaajalise keskmise hinna juurde.

Graafik 2. Toornafta (WTI crude oil) hinnaliikumine 2007-2012, nädalane intervall

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>