OECD raport: pilguheit pensionidele

pension_glance-2011-en

OECD värske raport “Pensions at a Glance 2011” võtab kokku OECD ja G20 riikide demograafilised trendid, pensioniskeemid igas riigis ning uued suunad pensionipoliitikaalastes küsimustes.

Meediast on korduvalt läbi jooksnud teema, et rahvastik vananeb, oodatav eluiga aina tõuseb ning riikidel, eriti praegusel finantskriisijärgsel ajal, on üha keerulisem jätkata seni praktiseeritud riigipensionide maksmist. Vastuseks küsimusele, kuidas saaksid riigid pakkuda oma eakatele kodanikele mõistlikku pensioni samal ajal säilitades jätkusuutlikku eelarvepositsiooni, pakub OECD aruanne kolm võimalust.

Esimene neist hõlmab pensioniea tõstmist. OECD andmete kohaselt on ligi pooled riigid juba pensioniiga tõstnud või plaanivad seda teha lähiaastatel. Praeguse seisuga on keskmine pensioniiga OECD riikides meestel 63 ja naistel 62 aastat. Kehtivate kokkulepete ja algatatud seadusemuudatuste toel tõuseb nii naiste kui ka meeste keskmine pensioniiga OECD prognooside kohaselt aastaks 2050 tasemele 65 aastat.

Teine võimalus saavutada riikide jätkusuutlik eelarvepositsioon ja mõistlik sissetulek pensioniikka jõudnud kodanikele on keskenduda riikliku pensioni maksmisel eelkõige ühiskonna vähemkindlustatud osale. See hõlmab endas suuremat ümberjaotamist ühiskonna rikkamatelt liikmetelt vähemkindlustatuile. Seega tagatakse keskmisest madalamat palka teeninud kodanikele nende senise sissetulekuga võrreldes võrdväärne pension, samas kui keskmisest kõrgema sissetulekuga inimestele nende senise sissetulekuga võrdset pensioni ei tagata.

Kolmas lahendus on stimuleerida inimesi ise oma pensioniks rohkem raha koguma eesmärgiga järk-järguliselt vähendada riikliku pensioni osakaalu pensionimaksetes. Suure tõenäosusega on järgnevate aastate pensionit puudutavad majanduspoliitilised otsused nii Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna kombinatsioon kõigist kolmest. Täna moodustab OECD-s pensionile jäänud inimeste sissetulekust keskmiselt ligikaudu 60% riigilt saadav pension ja 40% isiklikud säästud ning isikustatud pensioniskeemid. Selge on see, et enamikes riikides on võetud suund riikliku pensioni osakaalu vähendamisele ja seda vähemalt terveks järgmiseks paariks dekaadiks. Seega peavad tekkiva tühimiku täitma eelkõige rakendatav kõrgem pensioniiga ja isikustatud pensioniskeemid ehk inimeste enda säästmismäära tõus.

Süvenedes nüüd veidi enam aruande detailidesse ja alustuseks demograafilistesse trendidesse, näeme, et kui viimase viie dekaadi jooksul pensioniiga OECD riikides langes, siis sajandivahetusest alates on see pöördunud tõusule.

Allikas: OECD “Pensions at a Glance 2011

Lisaks rahvastiku üldisele vananemisele ja ülalviidatud senisele pensioniea vähenemisele survestab riikide eelarvet pensionikulutuste osas keskmise oodatud eluea, eelkõige keskmise oodatud pensionil viibimise eluea kiire tõus. Seega tuleb riigil iga pensionäri puhul arvestada niiöelda ajaliselt pikemalt kestvate kulutustega.

Allikas: OECD “Pensions at a Glance 2011

Kuigi keskmine pensioniiga OECD andmetel on näiteks meestel 63 aastat, siis enamuses riikides on pensionile jäädud pigem varem.

Allikas: OECD “Pensions at a Glance 2011

Alljärgnevalt on ära toodud pensionisüsteemid võrdlus OECD riikides. Ülemisel paneelil on kajastatud I ja II samba osakaal vastava riigi pensionisüsteemis ning alumisel paneelil riikliku ja erapensioni osakaal.

Allikas: OECD “Pensions at a Glance 2011

Vaadates Eesti pensionisüsteemi võrrelduna teiste OECD riikide süsteemiga lähtudes pensionimaksete suhtest eelnevasse maksudejärgsesse palgasissetulekusse, (netopalka) näeme, et Eesti süsteem asub niiöelda alumises kolmandikus. Teisisõnu, keskmist palka saav eestlane hakkab pensionile jäädes saama pisut üle poole oma senisest sissetulekust. Euroopa Liidu maades jääb see number üldjuhul ligikaudu 40% (Iirima, Suurbritannia) ja 111% (Kreeka) vahele.

Allikas: OECD “Pensions at a Glance 2011

Finantskriisi järgselt räägiti palju sellest, kuidas Eesti pensionisüsteem end ei õigusta ja kriisiaastatel kogetud kaotused olid õigustamatult suured. OECD aruande kohaselt oli Eesti kohustuslike II samba pensionifondide investeeringute tootlus 2008. aastal ligikaudu -10% ning sellele järgneval aastal umbkaudu +11%. Võrreldes neid numbreid teiste riikide vastavate tootlusnäitajatega võib tagantjärele öelda, et Eesti pensionisüsteem tervikuna ei olnudki kõige halvemini positsioneeritud. Alltoodud graafiku alumiselt paneelilt, kus on kajastatud riiklike pensionireservi fondide vastavad tootlused näeme, et riigi halduses olevad pensionivarad Norrast-Rootsist alates ja Prantsusmaa ning Kanadaga lõpetades kaotasid 2008. aastal kogunisti 20-35% oma varadest ja järgneva aastaga tootsid tagasi vaid napid 15-20%.

Allikas: OECD “Pensions at a Glance 2011

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>