Pensionifondide investeeringud alternatiividesse jätkavad kasvamist

riskifondid cover

Viimase 10-20 aasta jooksul on investeerimisportfelli hajutamisel olnud niinimetatud alternatiivide varaklassil oluline ja kasvav roll. Alternatiividena käsitletakse traditsiooniliselt invseteeringuid kinnisvarasse, mittenoteeritud aktsiatesse investeerivatesse fondidesse (private equity) ja riskifondidesse (hedge funds), sageli lisanduvad sinna ka investeeringud toormeturule ja väärismetallidesse.

Kuigi finantskriisi aastatel investeeringud alternatiividesse vähenesid, jätkab varaklassi paigutatud vahendite maht ja osakaal investeerimisportfellides väljakujunenud pikaajalist tõusutrendi. 2010. aasta andmete põhjal oli ligikaudu 19% maailma suuremate pensionifondide varadest investeeritud alternatiividesse.

Allikas: Citi Prime Finance: “Global Pension and Sovereign Wealth Fund Investments in Hedge Funds; The Growth and Impact of Direct Investing

Eesti suuremate kohustuslike pensionifondide puhul jäävad investeeringud alternatiividesse üldjuhul mõne protsendi ja 10% vahemikku.

Hiljutine Citi Prime Finance’i poolt läbiviidud küsitlus näitab, et pensionifondid ja riikide reservfondid (sovereign wealth funds) investeerivad üha enam vahendeid alternatiivide varaklassi ning on selgelt hakanud senisele vahendajate kasutamisele eelistama otse investeerimist.

Allikas: Citi Prime Finance: “Global Pension and Sovereign Wealth Fund Investments in Hedge Funds; The Growth and Impact of Direct Investing

Ülaltoodul on mitu põhjust. Riskifondide ilmumisega pensionifondide ja riikide reservfondide investeerimisuniversumisse ligikaudu 15 aastat tagasi eelistasid paljud paigutada esialgu oma vahendid alternatiividesse läbi fondifondide. Mõneti oli selline lähenemine mõistlik kuna riskifonde oli palju, pensionifondidel puudusid otsesed kontaktid fondihalduritega ja endi ressursid ning kogemused parima fondihalduri valimisel olid piiratud. Praeguseks, olles läbi isikliku kogemuse tundma õppinud kogu riskifondide varaklassi ja olles läbinud ühe tõsiseima finantskriisi maailma ajaloos, on pensionifondid ja riikide reservfondid piisavalt enesekindlad ja kogenud, et teha investeerimisotsuseid iseseisvalt. Kuigi vastavalt Citi Prime Finance uuringule kasutatakse riskifondide universumist valikute tegemisel jätkuvalt rohkelt ka niinimetatud sõltumatute konsultantide abi.

Fondifondi struktuuri kahjuks räägib uuringu kohaselt ka asjaolu, et riskifondide fondifondid on olnud liigselt hajutatud (koguni kuni 100 riskifondi ühes fondifondis), samuti topelttasude temaatika (riskifondide juhtimistasud pluss fondifondi juhtimise tasu).

Allikas: Citi Prime Finance: “Global Pension and Sovereign Wealth Fund Investments in Hedge Funds; The Growth and Impact of Direct Investing

Seega on maailma suuremad pensionifondid ja riiklikud reservfondid läinud sisemiste kompetentside ülesehitamise teed ja loonud alternatiivsete investeeringutega tegelevad investeerimismeeskonnad ning hakanud üha rohkem eelistama otse üksikutesse riskifondidesse investeerimist.

Otse alternatiividesse investeerimiseks on mitmeid mooduseid, kriisijärgselt loodud ja hetkel kõige rohkem populaarsust koguvateks struktuurideks on SMA-d ehk Separately Managed Accounts ning Fund-of-One ehk ühe investoriga fondid.

Tüüpiline riskifondi otse investeeriva pensionifondi paigutus on suurusjärgus 25-100 miljonit USA dollarit, sageli tehakse kõigest 1-4 riskifondidesse investeerimise otsust aastas ja selgelt eelistatakse pika-ajalist partnerlust valikusõela läbinud riskifondidega.

Kuigi üldlevinud arvamuse kohaselt riisuvad suurimad riskifondid koore ka pensionifondide ja riigi reservfondide alternatiivsete investeeringute varaklassi tehtud rahapaigutustelt, siis ülalviidatud uuringu kohaselt on hoopis väiksemad, 1-5 miljardi dollari suuruse varade mahuga fondid need, mis on kujunenud pensionifondide lemmikuteks.

Allikas: Citi Prime Finance: “Global Pension and Sovereign Wealth Fund Investments in Hedge Funds; The Growth and Impact of Direct Investing

Seega oles möödunud dekaadil alternatiivsetesse varaklassidesse investeerimisega tutvust teinud peamiselt läbi fondifondide, eelistavad maailma suuremad pensionifondid ja riiklikud reservfondid üha enam investeerida alternatiivsetesse varaklassidesse otse ning on selle tarbeks loonud ka vastavad meeskonnad. Meie kohalikul pensionifondide turul on jätkuvalt alternatiividesse (riskifondide ja private equity fondide puhul) paigutamisel valdav fondifondide kasutamine. Otse investeerimise tarbeks kompetentseid spetsiaalmeeskondi ei ole fondituru suhtelise väiksuse tõttu mõttekas luua, paremal juhul saab teadmisi ja kogemusi ammutada Skandinaavia emapankade varahaldusüksustest.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>