Pilvelõhkujad – finantsmullide ennustajad

Burj-Khalifa-Apartments-Up-for-Lease

Erinevate finantsmullide identifitseerimiseks on tänapäeval loodud arvukalt kompleksseid mudeleid ja kasutatakse kõikvõimalikke parameetreid alates inimkäitumise kurioosumitest kuni ornitoloogiani välja. Barclays Capital on oma värskes analüüsis käsitlenud aga pilvelõhkujaindeksit (Skyscraper Index), mis viitab jätkuvalt ebasoodsale korrelatsioonile valmimisjärgus olevate maailma kõrgeimate hoonete ja sellele järgneva majanduskriisi vahel. Uuringus on saadud kvantitatiivset kinnitust hüpoteesile, et maailma kõrgeimate hoonete ehitamine langeb kokku kriisi peatse avaldumisega, mille ulatust ennustab teatud määral nende ehitiste kõrgus ja arvukus.

Ajaloolist tõendust pilvelõhkujaindeksi toimimisele on rohkelt. Oma aja kõrgeimad hooned 40 Wall Street ja Chrysler Building valmisid 1930-ndate suure depressiooni algusfaasis, mis tähistas ka Esimese Maailmasõja järgse buumi lõppu. 1970-ndate alguses ehitatud One World Trade Centre, Two World Trade Centre ja The Sears Tower kattusid valuutade mastaapse spekuleerimise perioodiga, Bretton Woods süsteemi kokkuvarisemisega ning OPEC’i nafta hinnatõusule järgneva maailmaülese majanduslangusega. Esimese maailma kõrgeima pilvelõhkuja valmimisele väljaspool USA-d – Petronas Towers, Kuala Lumpur (1997) – järgnes sügav majanduskriis Aasias ja selle regiooni rahasüsteemide krahh. Kõigi aegade kõrgeim hoone nimega Burj Khalifa valmis 2009 aasta oktoobris Dubais ja langes kokku hiljutise majandusliku retsessiooniga. Maailmamajanduse õnneks ei ole hetkel ehitamisel ühtegi hoonet, mis ületaks Dubai pilvelõhkuja kõrgust, kuid Barclay kohaselt ei tuleks piirduda üksnes ehitiste kõrgusega, vaid tuleks võtta arvesse ka ehitusjärgus olevate hoonete arvu. Siinkohal suuname tähelepanu Hiinale, mis ilmutab ülekuumenemise märke. Käesoleval hetkel ehitatakse Hiinas 53% maailma kõikidest pilvelõhkujates ja  pilvelõhkujate üldarv tõuseb ses riigis 87% võrra järgmise kuue aasta jooksul. Murettekitavaid arenguid võib täheldada ka Hiina rivaali India puhul, kes 2016 aastaks plaanib valmis saada suuruselt teise pilvelõhkuja maailmas, mis kannab nime  Tower of India.

Graafik. Pilvelõhkujaindeks, 1873-2011

Allikas: Barclays Capital

Investorid ei tohiks ignoreerida pilvelõhkujaindeksist tulenevaid ajaloolisi seoseid, kus sarnane kapitali ja ressursside ebaefektiivne allokeerimine on pea eranditult kaasa toonud majanduse allakorrektsiooni või tõsisemat finantskriisi. Kui ajalugu peaks korduma või riimuma, siis Hiina ja India ehitusbuumide tagajärjed  võivad suure tõenäosusega olla sama sünged kui eelnevadki.

Mullide uurimise ja erinevate sisendite indekseerimise vallas tuleb meelde üks asjalik  isiksus – Vikram Mansharamani, kes on Yale ülikooli professor, edukas fondijuht ja ka raamatu “Boombustology” autor. Olles põgusalt uurinud tema töid, võin öelda, et tema lähenemine finantsmullide analüüsimisel ja prognoosimisel on väga konstruktiivne. Mansharamani baseerib oma analüüsimeetodit viiele sambale: mikro-, makroökonoomika, psühholoogia, poliitika, bioloogia. Kombinatsioon nende valdkondade tähsamatest elementidest võimaldab tal oma raamatus analüüsida  läbi  aegade suurimate buumide-krahhide (n. tulbimaania, 30-ndate depressioon, jne.) tagamaid ja olemust. Huvitav on fakt, et üht olulisemat rolli mängib mullide kujunemisel poliitiline keskkond ja selle suund.  Rakendades oma metoodikat üritab ta raamatu käigus identifitseerida järgmist potentsiaalset mulli. Kes hakkas huvi tundma, saab raamatust vastused kätte.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Kommenteerimine on suletud