Pullid ja karud seismas suure lahingu lävel

bull-and-bear-fighting

Uus aasta on toonud finantsturgudel piisaval hulgal optimismi ning investorid on nautimas aktsiate positiivseid tulumäärasid. Ettevõtete head kvartaalsed tulemused, turuosaliste optimistlik meelestatus ja erinevate toetavate monetaarsete meetmete rakendamine (n. Rahvusvaheline Valuutafond, Hiina valitsus) on panustanud S&P 500 aktsiaindeksi 4%-le tõusule aasta algusest. Tegelikult on tõusutrendis hetkel pea kõik börsid üle maailma ja taolise positivismi tuules on S&P 500 indeksi tootlus teinud parima uue aasta stardi alates 1987 aastast. Järgenavalt uurin aktsiaturgude lähiaja väljavaadet baseerudes tehnilisel analüüsil ja valitseval turuosaliste meelsusel.

Aktsiaturud pöördusid tugevale tõusule möödunud aasta oktoobri esimesel nädalal, just siis, kui negatiivsus ja lühikeste positsioonide maht olid jõudnud haripunkti.  Tolleks hetkeks oli S&P 500 20%-lise kukkumise tagajärjel ametlikult karuturu territooriumil ning paljud ennustasid 1000 taset järgmiseks hinnasihiks. Nüüd ligi kolm ja pool kuud hiljem on S&P 500 teinud läbi hoopiski 20%-lise tõusu ja investorite sentiment on märgatavalt paranemas. Olen täheldanud, et mitmed suured Wall Street‘i turustrateegid prognoosivad aktsiaturgudele eelolevaks aastaks 10-20% kasvu. Ehk siis viimane tugev tagasipõrke ralli on totaalselt muutnud enamike turuosaliste meelsust ja taasäratanud kindlust finantsturgude suhtes. Üsnagi ulatuslikult on levinud ka uskumus, et suuremaid hinnalangusi turgudel ennetatakse eri fondide reservide kasutuselevõtuga (n. IMF) ja keskpankade lisa likviidsuse oskusliku koordineerimisega (EKP 3-aastane kriisilaen kommertspankadele, Hiina lõdvendamispoliitika).

Kogu seda pilti võtab kokku graafik 1, kus on kujutatud S&P 500 aktsiaindeksi baasil loodud börsil kaubeldav fond nimega SPY, mis on oma mahult ja kauplemisaktiivsuse poolest maailma üks suurimaid. Oktoobri algusest on moodustunud trendijoon, mis on pakkunud kindlat toetustaset selle perioodi jooksul ilmnenud allakorrektsioonidele. Ja kuigi senine hinnaliikumine on kergitanud SPY-d üle 200 päeva libiseva keskmise (kollane joon) ja investorite seas valitsev õhkkond on tõusu jätkumist soosiv, tahaks juhtida tähelepanu potentsiaalsetele ohtudele. Nagu graafikult näha, on kaubeldud aktsiate kogus (Volume) kahanenud kogu tõusutsükli vältel - taoline hinnatõusu ja kauplemismahu suur divergents võib tähendada turu positiivse impulssi lõppemist ning viidata vajadusele hindade konsolideerumise järele. Tehnilise analüüsi teooria kohaselt on kauplemismahu (Volume) üks reegleid, et kaubeldud aktsiate kogus peaks kasvama valitseva trendi suunas. Tõusva trendi korral peaks kaubeldav kogus suurenema, kui aktsiahinnad liiguvad kõrgemale ja vähenema lühiajaliste korrektsioonide ilmudes. Seevastu langeva trendi puhul peaksid mahud suurenema hindade langedes ja vähenema positiivse korrektsiooni korral. Seniste aktsiaturul (S&P500) toimunud arengute põhjal liigitaksin 3,5 kuud kestnud tõusutsüklit tagasipõrke ralliks, kus domineerivaks on langustrend, mis algas 2011 aasta aprillis. Ettevaatlikkusele kutsub ka üks tehnilise analüüsi momendiindikaator – suhtelise tugevuse indeks RSI (vt. graafik 1), mida ka ise pidevalt kasutan. Viimase aasta jooksul on RSI andnud usaldusväärseid signaale S&P aktsiaindeksi üleostetud  või ülemüüdud tasemete kohta. Kui indikaatori näitaja jõudis 30 punkti juurde, oli tegemist ülemüüdud tasemega ning 70 punkti piirimaile jõudes, oli üldjuhul tegu üleostetud faasiga. Hetkel on RSI jõudmas 70 pügala juurde, kus pullide sektsioon võib olla muutumas ülerahvastatuks ja uute pikkade positsioonide avamine riskantseks. Indeksfond SPY on tänasel päeval 130,8 dollari juures (vastavalt 1308 SPX) ja vaid mõned protsendid üleval on vastu tulemas oluline vastupanu tase, mis pärineb eelmise aasta aprillist – 137. Avestades aktsiaturgude hetkeseisundit ja olemasolevaid andmeid, olen seisukohal, et turud ei suuda sama jõudsalt ülespoole liikumist jätkata ja mullu aprillis saavutatud tipud jäävad ületamata. Hinnavahemikus 131-134 peaks tekkima väga arvestatav aktsiate pakkumine, mille ületamine kujuneb ostjatele suureks väljakutseks. Juhul, kui antud nõudluse-pakkumise lahingus peaksid peale jääma karud, oleksid SPY korrektsioonifaasi sihtideks täitmata hinnavahemikud (gaps) 125 ja seejärel 117, mis tehniliste seaduspärasuste tõttu varem või hiljem ikkagi ära täidetakse. Antud vaate kujunemisele aitas kaasa ka mitme suurettevõtte, mille osakaal  aktsiaindeksites on kõige kaalukam, aktsiate hinnaliikumise analüüs. Säärased ettevõtted on näiteks Google, IBM, Apple, Amazon, mis kipuvad tihtipeale täitma ettevaatavate indikaatorite rolli ning nende aktsiate hinnaliikumine on näitamas distributsioonifaasi märke ega kinnita tõusutrendi jätkumist, osutades pigem nõrgematele kasuminumbritele järgnevatel kvartalitel.

Graafik 1. Börsil kaubeldav fond SPY – SPDR S&P 500 ETF Trust

Järgmisena käsitlen volatiilsusindeksit VIX, mida finantsturgudel kasutatakse riskikartlikkuse mõõtmiseks aktsiaindeksi S&P 500 optsioonide hindade baasil. Fakt, et VIX’i väärtus  on viimased neli kuud järk-järguliselt langenud, annab märku sellest, et investorid on muutunud rahulikumaks. Viimase viie aasta põhjal hinnates, ei ole VIX suutnud väga pikalt allpool 20 taset püsida. Pigem on selline aeg andnud võimalusi valmistuda suuremateks kõikumisteks või vähemalt osaliselt fikseerida teenitud kasumit. Kaasaegne finants- ja majandussüsteem on kohati labiilne ja kiiresti muutuv, kus ootamatud sündmused/arengud põhjustavad ootustest märgatavalt suuremaid kõikumisi. Volatiilsusindeksi väärtus alla 20 annab märku sellest, et ootamatute sündmuste esinemist hinnatakse jällegi vähetõenäoliseks ja ignoreeritakse nendega kaasnevaid potentsiaalseid riske.

Graafik 3. Volatiilsusindeks VIX

Turuosaliste rahulikku meelt ja optimismi annab hästi edasi värskelt ilmunud AAII küsitlus, mille kohaselt usuvad tervenisti 47% vastanutest, et järgneva 6 kuu jooksul aktsiate hinnad pigem tõusevad ja ainult 23% arvavad vastupidist. Kusjuures ajalooline keskmine on vastavalt 39% ja 30%.

Vastukaaluks kõigile eelmainitud argumentidele, mis inditseerivad aktsiaturu üleostetud tingimustele ja liigsele optimismile, tahaksin tuua lähiajaloost analoogi praegusele valitsevale turuprofiilile. 2010 aasta oktoobri-novembri perioodil olid mitmed tehnilise analüüsi indikaatorid ekstreemumpunktides ja ka hääbuvad kauplemismahud ei kinnitanud tõusutrendi jätkumist. Mõne protsendi kaugusel asuv oluline vastupanutase,  positiivse meelestatuse kõrge osakaal, tugevalt üleostetud tingimused ei morjendanud ostjaid ning hinnad liikusid stabiilselt üles, olles mõne kuu möödudes ca 17% kõrgemal 2010 aasta oktoobri tasemest. Siit ka järeldus, et äärmustesse kalduvad konditsioonid võivad finantsturgudel kesta tükk aega ja võimenduda veelgi enam valitseva trendi suunas.

Graafik 2. SPY hinnaliikumine 2010

Kahest kirjeldatud võimalikust stsenaariumist omistan ma kõrgema esinemistõenäosuse esimesele, kus SPY tipuks kujuneb 131-134 hinnavahemik ja seal turule paiskuva pakkumise mastaap summutab ostjad. Lähinädalatel peaks selguma, kas nõudlus suudab pakkumisega sammu pidada. Reaktsioonist tähtsatele makronäitajatele, monetaarmeetmetele ja ettevõtete kasuminumbritele järeldan, et enamus headest uudistest on juba sisse hinnatud. Minu silmis ei soosi praegune riski-tulu suhe uute pikkade positsioonide avamist ning investorid peaks olema valvsad madala volatiilsuse keskkonnas, kus üldine kindlustunne on kõrge ja usk keskpankuritesse, poliitikutesse on jõudnud vägagi optimistlikku järku.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Kommenteerimine on suletud