Rahvusvahelise Valuutafondi raportid: maailma majanduse väljavaade ja finantsstabiilsus

IMF maailma majanduse väljavaade ja finantsstabiilsus

Sel nädalal avaldas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) oma kahe regulaarselt avaldatava  aruande vaheraportid: maailma majanduse väljavaade ja globaalse finantsstabiilsuse raport.

Värskes maailma majanduse väljavaates kirjutab IMF, et globaalne majanduse taastumine jätkub, seda kahel erineval kiirusel. Arenenud tööstusriigid on kasvanud aeglasemalt kui oodatud ja tööpuudus on jätkuvalt kõrge. Paljudes arenevates riikides on majandusaktiivsus kriisieelsel tasemel, inflatsioon rühib ülespoole ja ilmnevad juba mõningad märgid majanduse ülekuumenemisest, peamiselt spekulatiivse kapitali sissevoolu tõttu nimetatud riikidesse.

2011. aasta maailma majanduskasvuks ootab IMF 4.5%, majanduskasvu ootust on tõstetud 0.25% võrra võrreldes möödunud aasta oktoobri prognoosiga. Kuigi globaalsel tasandil on majanduskasvu väljavaade hea, rõhutab IMF peamiste riskidena Euroopa võlakriisi võimalikku negatiivset mõju maailma majanduskasvule ja samuti finantssüsteemi reformimise vajadust.

Two-Speed Economic Recovery – Olivier Blanchard, IMF Economic Counsellor

IMF’i globaalne finantsstabiilsusraport toob välja, et pea neli aastat peale ühe suurima globaalse finantskriisi puhkemist ei ole globaalne finantsstabiilsus jätkuvalt tagatud. Tarvis on vastu võtta ja ellu rakendada mitmed süsteemsed reformid ja muudatused.

Kuigi laenukoormus on teatud juhtudel mõnevõrra vähenenud (eelkõige erasektoris), on finantsvõimendus reaalmajanduses jätkuvalt kõrge.

Kriitiliseks hindab IMF euroala finantssektori ja avaliku sektori vastasmõjude aspekti ja rõhutab vajadust tegeleda riikide fiskaalprobleemidega ja kohati nõrga panagandussektoriga. Mitmed maailma riigid, ja ka nende pangandussektor, seisavad käesoleval aastal silmitsi suhteliselt suure laenude refinantseerimise vajadusega. Arvestades viimase aja tendentsi, kus laenuturud on kord ülioptimistlikud ja järgmisel hetkel äärmiselt riskikartlikud, hindab IMF eelnimetatut üheks olulisemaks finantssüsteemi riskiks.

Seekordses raportis käsitleb IMF ka arenevatele turgudele suunduvate kapitalivoogude võimalikku mõju nii arenevate riikide makromajandusele kui ka finantsturgudele tervikuna. Arenevate riikide kriisijärgsed paremad majanduskasvu näitajad on viinud suurte, paljuski spekulatiivsete, arenevate riikide suunaliste kapitalivoogudeni. Neto kapitali sissevool arenevatesse riikidesse on tõusnud 4%-ni SKT-st, sellest kõrgem oli sissevool paaril kriisieelsel aastal.

Kui välisinvesteeringute sissevoolu riiki peetakse üldiselt positiivseks, siis liigse (odava) raha sissevool ei ole pikaajaliselt siiski hea. Seda mäletame kasvõi meie oma Eesti kinnisvaraturu näitel. Üldjuhul formeeruvad võõrkapitali liigse sissevoolu tulemusena varade hinnamullid. Sarnaselt Eesti kinnisvara ja laenuturul toimunule, tõuseb odava väliskapitali sissevoolu tõttu kiiresti erasektori laenukoormus. Sama on juhtunud viimase  aasta-paari jooksul ka arenenevates riikides, kus erasektori laenukoormus on taas jõudmas ajalooliste kõrgtasemete lähistele.

Arenevate riikide valitsused ja keskpangad on ülalkirjeldatud ohtusid juba mõistnud ning astuvad ka vastavaid samme. Kesksed intressimäärad on tõusuteel, tõstetakse kommertspankade reservinõudeid, piiratakse laenuvõimalusi jmt (näiteks tõstis Hiina teise eluaseme soetamise sissemakse 60% tasemele ja keelas eluasemelaenude väljastamise kolmanda eluaseme ostuks).

Täismahus on raportid kättesaadavad IMF’i kodulehelt: World Economic Outlook (Update) ja Global Financial Stability Report (Market Update)

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>