Rubla – seni selle aasta tugevaim valuuta

fx2

Alates finantskriisi puhkemisest 2008. aastal on valuutaturu kõikumised olnud suhteliselt suured. Kord on löögi all olnud arenevate riikide valuutad, siis jälle euro, viimasel ajal USA dollar. Võlakirja- ja aktsiainvestorile on see tähendanud eelkõige vajadust senisest enam arvestada võimalike valuutakursi muutustega ja erinevate riskistsenaariumitega vahetuskursside jaoks juhul kui turuosaliste meelsus ühe või teise regiooni/riigi valuuta osas peaks pöörduma.

Käesolev aasta on valuutaturul suuresti möödunud euro tugevnemise tähe all. Euro on aasta algusest alates tugevnenud nii enamike arenenud riikide valuutade nagu USA, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa dollar, Jaapani jeen, Šveitsi frank, kui ka paljude arenevate riikide rahvusvaluutade, Hiina jüaan, Brasiilia reaal, India ruupia, Türgi liir, suhtes. Vaid vähesed valuutad on aasta algusega võrreldes euro suhtes protsent või paar tugevnenud. Nendeks on Rootsi ja Norra kroon ning mõningad Ida-Euroopa valuutad (CZK, HUF, RSD, RON). Mõneti üllatavalt on kõige rohkem tugevnenud valuutaks kujunenud rubla, mis on aasta algusega võrreldes euro suhtes tugevnenud ligikaudu 3,7%.

Allikas: Bloomberg

Teisalt, süüvides rubla tugevnemise põhjustesse saab kiirelt selgeks, et järgmise kvartali-paari perspektiivis on Venemaa rahvusvaluuta väljavaade suhteliselt hea. Juhul muidugi kui toornafta hind maailmaturul üllatusi ei paku ja äkitselt kiirele langusele ei pöördu.

Rubla tugevnemise põhjustest rääkides ei saa üle ega ümber rahapoliitika mõjust vahetuskursile. Üldjuhul toob keskpangapoolne intressimäärade tõstmine kaasa rahvusvaluuta tugevnemise. Inflatsiooni kiirenemist ohjata soovides tõstis Venemaa keskpank kaks nädalat tagasi esmakordselt alates 2008. aastast intressimäärasid. 2009. aastal algas rahapoliitika lõdvendamine, mille käigus kärbiti keskset intressimäära 13%-lt tasemele 7,75%. Viimased 8 kuud püsisid intressimäärad muutumatuna kuni veebruari lõpuni, mil keskpank otsustas tõsta intressimäärasid 0,25% võrra tasemele 8%. Seega rubla puhul on rahapoliitiline tugi valuutakursi tugevnemisele olemas.

Lisaks ülaltoodule laiendas Venemaa keskpank märtsi alul lubatavat rubla kauplemisvahemikku (trading band), mis koheselt viis rubla tugevnemiseni ligikaudu 1% ulatuses dollari/euro valuutakorvi suhtes. Venemaa keskpanga asepresident Alexei Ulyukayev’i sõnutsi aitab kauplemisvahemiku laiendamine keskpangal edukamalt võidelda kiireneva inflatsiooni vastu, kuid samas suurendab riski spekulatiivsete kapitalivoogude sissevooluks riiki. Lühiajaliselt, lisas Ulyukayev, osutavad asjaolud jätkuvale rubla vahetuskursi tugevnemisele.

Kindlasti on oluline tegur rubla tugevnemisel olnud toornafta kiire hinnatõus. Analüütikute hinnangul on keskkond rubla jätkuvaks tugevnemiseks soodne seni kuni nafta hind püsib kõrgemal tasemest 100-110 dollarit barreli eest.

Kuigi ajalugu ei pruugi korduda, eriti kontrollitud vahetuskursi puhul nagu seda on rubla, aitab pikaajaliste ajalooliste arengute visualiseerimine paremini ette kujutada võimalikke tuleviku stsenaariumeid. Alltoodud graafikult on näha, et finantskriisi eelselt kauples rubla viimased 6 aastat vahemikus 33-38 rubla euro eest. Täna kaupleb EUR-RUB valuutapaar ligikaudu tasemel 39,25. Tasemeni 38 rubla euro eest on seega veel ligikaudu 3%.

Allikas: Bloomberg

Arvestades kõike ülaltoodut, siis rublal veel on potentsiaali tugevneda, kuid kindlasti saab see olema kohaliku keskpanga poolt kontrollitud tugevnemine.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>