Süvenevad tõrked globaalses koostöös ehk G20-st G-nullini

ms7674c_thumb3[1]

Elame üdinisti läbipõimunud maailmas, kus meie igapäevaelu mõjutavad otsused langetatakse või vähemasti koordineeritakse meist aiva kaugemal, küll Euroopa Komisjonis, euroala ministrite tippkohtumisel, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ümarlaudadel või kogunisti G20 tippkohtumisel. Viimase aasta-poole jooksul on need koordneerimise ja ühisotsustele jõudmise katsed aga suuresti katseteks jäänudki.

Novembris kirjutasin, et viimasel G20 tippkohtumisel, vaatamata tungivale vajadusele reformida globaalset finantssüsteemi, sisuliste otsusteni ei jõutudki. Ka Maailma Majandusfoorumi raport “Globaalsed Riskid 2011” pidas üheks käesoleva aasta olulisemaks võtmeriskiks just tõrkeid globaalses koostööd. Eeltoodu muutub iga järgneva päevaga üha ilmsemaks, sest arengud majanduskasvus, inflatsioonis, rahvusvaluutade vahetuskurssides, raha- ja eelarvepoliitikas jne on riigiti ja regiooniti üha enam lahknemas. Selles valguses paistab kogu globaalne majandussüsteem riigijuhtidele üha enam nullsumma mänguna – selleks, et keegi võidaks, peab keegi kaotama. Seega, et olla ise võitjate poolel, tuleb seista oma huvide eest, mis viibki välja tõrgeteni globaalses koostöös.

Teisisõnu on G20 maailm muutunud G0 ehk G-null maailmaks, kus puudub kindel liider ja eeldatakse, et globaalne majandussüsteem toimib nullsumma mängu põhimõtetel, kirjutab ka Nouriel Roubini oma hiljuti avaldatud essees.

Põhjustena toob Roubini välja neli aspekti:

1) Viimased aastakümned, enne G20 rolli tõusu globaalses majandus- ja poliitilises elus, oli globaalne koordinatsioon maailma seitsme suurima tööstusriigi ehk G7 kätes. On oluliselt lihtsam jõuda konsensuslikule otsusele 7 riigi vahel võrrelduna 20-ga;

2) Kui G7 riigid pooldasid ja uskusid kõik suuremal või vähemal määral vabaturumajanduse funktsioneerimisse, siis G20 hulgas on nüüd ka autokraatsed riigid, kelle maailmavaade, uskumused ja tõekspidamised on Lääne kultuuriruumist kohati diametraalselt erinevad;

3) Niinimetatud “vanadel võimudel” ehk Lääne-riikidel puudub käesoleval ajal tugev siseriiklik poliitiline konsensus, mis nõrgestab ka nende välispoliitilist võimekust;

4) Samas on “tõusvad riigid” väga suures osas keskendunud eelkõige oma sisemaistele arengutele.

Seega on esimest korda pärast II maailmasõda globaalsel tasandil olukord, kus puudub üks tugev riik või riikide allianss, kel oleks võimu ja võimalusi tüürida globaalset majanduselu oma huvidest lähtuvalt. Ajaloos on sellistel puhkudel alati esile kerkinud ambitsioonikaid ja agressiivseid riike, kes oportunistlikult püüavad kaalukeele enda kasuks keerata. Sellises situatsioonis ja koordineeritud globaalsete sihtide puudumisel on maailm ebastabiilses seisus nii majanduslikult kui ka julgeoleku mõttes, kirjutab Roubini.

Nouriel Roubini artikkel “Our G-Zero World” on täismahus kättesaadav siit.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Süvenevad tõrked globaalses koostöös ehk G20-st G-nullini

  1. Sonny kirjutab:

    Nii mõnigi analüütik arvab, et G20 (ja G7) asemel peaks olema hoopis G2 – USA ja Hiina.

    Olukord meenutab minu meelest natuke juba eelmise sajandi esimest poolt. Majandusteadlane Andres Arrak on raamatus “Eesti majandus. Lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis” 1. peatükis “Globaliseerumine” toonud välja Harvardi majandus- ja rahandusajalooprofessori Niall Fergusoni 2005. aastal Foreign Affairsis ilmunud artikli viis olulisemat punkti (paralleeli), kus prof. Ferguson võrdleb tänapäeva HIinat ja USAd sajanditaguse Saksamaa ja Suurbritanniaga (ehk tollase dominandiga):

    — füüsiline ja finantsiline laialipaisatus
    — rivaliteet Hiinaga, toonase Saksamaa asemel
    — ebastabiilsed transatlantilised liitlassuhted
    — paariarežiimid: siis Serbia, nüüd Põhja-Korea ja Iraan
    — revolutsioonilised organisatsioonid: siis bolševikud, nüüd Al Qaeda

    Arrak, A. 2008. Eesti majandus. Lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis – 1. “Globaliseerumine”. Lk 33. Tartu: Avatar.

  2. Sonny kirjutab:

    G20 meeting urged to act on food price inflation

    Julian Oram of the WDM said: “By taking action now to curb excessive speculation on food, G20 leaders could save lives, reduce chronic hunger and prevent civil and political unrest.”

    Some analysts have pointed to the difference between speculation, which can provide up-front money to a farmer to plant new crops, for example, and market manipulation, which is designed purely as a play on prices.

    http://www.bbc.co.uk/news/business-12499214

    Saab huviga kohtumist jälgida. Huvitav, kas LHV “omad” (http://www.epl.ee/artikkel/592741) lükkasid väite, et toorainete hinnatõusu taga on spekulandid, ümber setõttu, et nad ise ka tegelevad kauplemisega väga aktiivselt? Pakkudes seejuures küll kõrgeid teenustasusid… (http://www.futuur.ee/futuur)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>