Tehniline analüüs – finantsturgude teenäitaja

tehniline analüüs

2011.a. jaanuar on pakkunud investoritele stabiilset tootlust ja äsja alanud tulemuste hooaeg toidab kasvavat optimismi. Eelmise aasta juuli aktsiahinnapõhjadest alanud suur ralli on S&P 500 indeksit kergitanud ligi 28% ja mitmed börsid maailmas on saavutanud mitme aasta tipu (k.a. kohalik turg OMX Tallinn). Aktsiaturgude kasv nädalast nädalasse on viimase aja selge trend ja eduka investeerimise üks alustalasid on minna trendiga kaasa (trend is your friend). Mööda trendi tasub aga liikuda seni, kuni ilmnevad märgid selle muutumisest. Meetod, mis tegeleb nende signaalide tuvastamisega ja võimaldab prognoosida aktsiahindade edasist liikumist varem toimunud hinnamuutuste põhjal, on tehniline analüüs (technical analysis). Antud artikli eesmärgiks on tutvustada  tehnilise analüüsi teatud meetodeid, nende rakendamisvõimalusi ja uurida, kas selle abiga on võimalik anda täpsem hinnang finantsturgude lähituleviku väljavaadetele.

Siinkohal ongi asjakohane tutvustada tehnilise analüüsi vormi, mille eesmärgiks on prognoosida tsükleid finantsturul. Elliott’i lainete teooria (the Elliott Wave Principle) on detailne kirjeldus inimrühmade käitumisest, mis näitab massipsühholoogia kõikumist pessimismist optimismini ja vastupidi, moodustades teatud mõõdetavaid seaduspärasusi. Nii nagu kõikidel tsüklitel looduses on võime korduda määramatult kaua ja moodustada rütmilist kõikumist, on ka finantsturgude kõikumine kooskõlas kindla lainete seaduspäraga.  Lainete teooria aktsiaturul on – hinnaliikumiste mustrite kogumik ja seletus nende mustrite võimalikust ilmnemisest turu erinevatel arenguetappidel.

Lainete teooria tugineb universaalsetele arvutustele, mis on mõõdetud hinna ja aja tasandil, kasutades Fibonacci arvude seoseid. Kombineerides tsüklite seaduspärasusi Fibonacci arvude omadustega, jõudis Elliott järeldusele, et turg  jätkab ülespoole liikumist viie laine pikkuse ulatuses ja siis liigub alla kolme järjestikuse laine vältel. Üks täielik tsükkel koosneb seega kaheksast lainest – 5 üles ja 3 alla, nagu on näha joonisel 1 (3, 5 ja 8 on Fibonacci arvud). Tsükli tõusev trend koosneb viiest laines, kus lained 1, 3, 5 on üldist trendi kinnitavad tõusvad lained, mida nimetatakse tõukelaineteks (impulse waves).  Lained 2, 4 on korrigeerivad lained (corrective waves), kuna nad liiguvad vastupidiselt üldisele suunale korrigeerides 1 ja 3 laine tõusu. Tsükli langev pool koosneb kolmest lainest, mida tuntakse a, b, c nimede all.

Joonis 1. Elliott’i lainete põhimuster, 8 lainega täielik tsükkel

Reeglina korrigeerib teine laine esimest, kuid ei ulatu madalamale kui esimese laine alguspunkt ega tühista kogu esimese laine poolt teostatud tõusu. Korrektse Elliott’i tsükli ajastamisel peaks kolmas laine olema kõige pikem või ei tohi ta kindlasti olla kõige lühem ja peab ületama esimese laine poolt saavutatud taset. Laine 4 ei tohi saavutada teise laine madalaimat punkti ja sealt edasi arenev laine 5 peab ületama kolmanda laine kõrgpunkti. Elliott’i tsükli langev pool käitub oma vormilt sarnaselt tõusvale, kus laine b on laine a korrektsioon, mis ei tohi laine a alguspunkti ületada.

Tänasel päeval ei ole enam kahtlust, et 2009.a. märtsi S&P 500 indeksi (SPX) põhi 666 punkti juures oli kauakestnud languse lõppvaatus ja uue tõusutrendi algus. Võttes arvesse kõik Elliott’i teooria reeglid ja piirangud pakuksin välja klassikalise Elliott’ i lainete täistsükli avaldumise SPX korral, mis on kujutatud joonisel 2.

Joonis 2. SPX põhjal avalduv Elliott’i lainete täistsükkel ja Fibonacci protsendilise korrektsiooni tasemed, 10 nädala libisev keskmine (kollane)

Esimese täistsükli kestus on 2009. a. märts – 2010 a. juuli. Antud perioodi raames on tõusutrendi tsükli lained 1 – 5, SPX skaalal 666-1220 ja langustrendi tsükli lained a – c, 1220-1010. Täistsükli erinevate lainete vahel valitseb teatud proportsionaalne seos, mida kasutatakse tõukelainete ja korrigeerivate lainete hinnatasemete prognoosimisel. Selliste seoste arvutamise tugipunktiks on Fibonacci arvude seosed. Üheks levinumaks on seos, kus esimese ja viienda laine suhtarv läheneb väärtusele 0,618/1,618 või võrdub sellega. Laine 3 võib laieneda 1,618 või 2,618 korda pikemaks võrreldes esimese lainega. Samuti võib 3 ja 5 laine suhe 1 lainesse võrduda 1–ga või läheneda sellele väärtusele. Ülaltoodud  joonisel ilmneb, et esimese täistsükli lainetel esinevad just need seosed: 1 ja 5 laine suhtarv on ligikaudu 0,61; 3 ja 1 laine suhtarv aga võrdub 0,97.

Fibonacci arvude seoseid kasutatakse ka eelneva trendi vastassuunalise protsendilise jälitamise (percentage retracement) puhul. Kasutades eelneva trendi vastassuunalist protsendilist jälitamist, modelleeritakse Fibonacci protsendilised jälitavad jooned aktsiahinna ühe tsükli osa ekstreempunktide vahele, ehk meie näites SPX 666 – 1220 (situatsiooni illustreerib joonis 2). Analüüsi teostamisel kõige sagedamini kasutatavad väärtused on 61,8% (ümmardatakse 62%-ni), 38% ja 50%. Eelduseks on asjaolu, et tavaliselt korrigeerib turg lõppenud trendi ette ennustatava protsendilise suuruse raames. Eelneva trendi minimaalne korrektsioon on reeglina 38% eelmise trendi kogupikkusest ja maksimaalne korrektsioon lõpeb tavaliselt 62% juures. Esimese täistsükli korral korrigeerib  langustrend a-b-c eelnevat tõusvat tsüklit  ligi 38% ulatuses ka joonisel 2. Laine c lõpetab langustrendi ja ühtlasi ka kogu Elliott’i kaheksa laine pikkust tsüklit, kust võib alata järjekordne tsükkel, mis kestab tänaseni ja mille suurendatud varianti võib näha järgmisel joonisel.

Joonis 3. SPX põhjal võimalik Elliott’i lainete tsükkel ja Fibonacci % korrektsiooni tasemed ajavahemikul 2010. juuni – 2011. jaanuar

Väljapakutud lainete loendamine on kooskõlas Elliott’i teooria põhireeglitega, n. 3 ja 1 laine suhtarv on 1,58 ehk läheneb väärtusele 1,618 (vt. joonis 3). Nüüd, kui on visualiseeritud võimalik stsenaarium, jäävad suurimateks küsimusteks – mis on 5 laine tipp ja kaugele võib ulatuda langustsükkel?

1. stsenaarium: Tuginedes teoreetilise baasi arvutustele ja eeldades, et 1 ja 5 laine suhtarv on 1, lõpeks 5 laine 1293 punkti juures. Viimane tõukelaine võib aga laieneda ja arvestades 1%-st  kõikumisruumi, oleks tipuks 1305.  Seega kujuneks tipuks vahemik SPX 1293 – 1305.

2. stsenaarium: Baseerudes eeldusel, et 5 ja 1 laine suhtarv on 1,618, võiks ennustada viienda tõukelaine sihiks SPX 1365. Selle stsenaariumi väljamängimine sõltub lähiaja käibest (volume) ja hinnaliikumise ulatusest.

Kui ikkagi peab paika esimene stsenaarium, siis eelolev langustrend a-b-c võib korrigeerida eelnevat tõusvat tsüklit 38% ulatuses, mis tähistaks SPX  1190 punkti. Alternatiivne korrektsioon teostuks 62% juures ja viitaks hinnavahemikule  SPX 1120 – 1150. Esimese stsenaariumi kasuks räägib asjaolu, et investorite üldine sentiment on viimaste aastate tippude lähedal, aktiivsete varahaldurite allokatsiooni tase riskantsetesse varaklassidesse on kõrge ja pessimisted arv on langenud märkimiväärselt.

Väärib mainimist ka see, et praegune tsükkel on osa suuremast tsüklist  ja selle järgi on tõenäoline SPX liikumine 2007. a. tipptasemeni – 1576 (vt. joonis 2) või koguni selle taseme ületamine veel selle aasta jooksul. Aga sellest lähemalt järgmises tehnilise analüüsi artiklis.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>