USA Föderaalreservi olevik ja tulevik: kas esimene samm uue avalik-õigusliku keskpanga suunas?

endthefed

Keskpankade sekkumised finantsturgudele ehk interventsioonid on vaevalt kellelgi enam uudiseks. Siin blogis olen seni peamiselt kajastanud Euroopa Keskpanga tegemisi Euroopa ääreala riigivõlakirjade kokkuostmisel (siin ja siin) ja keskpankade interventsioonide mõju finantsturgudele üleüldiselt (siin ja siin). Seekord keskendun USA Föderaalreservi võlakirjade ostuprogrammidele, päästeoperatsioonidele ja ühele paari nädala vanusele uudisnupule, mis suure tõenäosusega lükkab käima pika ja vaevalise Föderaalreservi reformimise vankri. Aga nüüd kõigest järgemööda.

Eelmisel nädalal avaldatud andmete kohaselt ületas USA Föderaalreservi poolt kokku ostetud USA riigivõlakirjade maht 1 triljoni dollari piiri. On seda vähe, palju või väga palju? Sellele küsimusele annab parima vastuse alljärgnev graafik, millel on kujutatud suurimad USA riigivõlakirjade investorid päritolumaa lõikes.

Allikas: ZeroHedge

Kõrvalepõikena on huvitav jälgida ka suurimate USA riigivõlakirjainvestorite päritoluriikide dünaamikat ajas. Kui enamuse riikide/regioonide poolt hoitav võlakirjade maht on kõikunud viimase aasta jooksul väikestes piirides (+/- 5-15%), siis Kanada-põhised investorid omavad aastatagusega võrreldes pea 3 korda rohkem ja Suurbritaania-põhised investorid kogunisti 4,5 korda rohkem USA riigivõlakirju (allikas: US Department of Treasury). Ja seda ajalooliselt madalaimatel USA riigivõlakirjade tootlustasemetel.

Nagu näha alltoodud graafikult ei ole riigivõlakirjad kaugeltki see esimene instrument, mida Föderaalreserv finantskriisi järgselt hoogsalt kokku on ostnud. Esmajärjekorras võeti üle 2008. aasta keskel raskustesse sattunud investeerimispanga Bear Sterns halbade laenude portfell (graafikul kujutatud kui Maiden Lane and other assets). Peagi järgnes kindlustuskontserni AIG päästmisoperatsioon, mil võeti üle AIG kinnisvaraga tagatud võlakirjade (residential mortgage-backed securities) portfell ja asuti turul teostama struktureeritud tuletisinstrumentide (collateralized debt obligations) oste, mille koosseisus olid AIG poolt väljakirjutatud krediidikindlustusderivatiivid (credit default swaps). Ka need on graafikul kajastatud Maiden Lane varade hulgas. 2009. aastal asuti teostama kinnisvaraga tagatud võlakirjade (graafikul MBS ehk Mortgage-Backed Securities) tugioste, millele järgnes kinnisvaralaenudele garantiisid väljastanud riiklike agentuuridega seotud võlakirjade kokkuost.USA riigivõlakirjade turul tugiostude sooritamine ja turu toetamine on selles jadas alles viimane ja kõige hiljutisem initsiatiiv.

Allikas: ZeroHedge

Seega on USA riigivõlakirjade suurim investor riigi enda keskpanga funktsiooni täitev institutsioon. Olgu siinkohal meeldetuletuseks välja toodud märkimistvääriv asjaolu, et Föderaalreserv ei ole avalik-õiguslik asutus. See tähendab, et omandisuhet Föderaalreservi ja riigi vahel ei ole, seadusega on määratletud vaid, et Föderaalreservi kontrollorgan on USA kongress. Kuna võlakirjade kokkuostuprogrammiga on Föderaalreserv hinnanguliselt pumbanud isegi rohkem raha majandusse kui kongressi enda poolt vastu võetud abipaketid, on arusaadav avalik huvi sellises mastaabis operatsioonide vastu.

Üks aktiivsemaid poliitikuid, kes nõuab juba aastaid USA Föderaalreservi erapooletut auditeerimist on kongressi liige Ron Paul. Hiljuti avaldas ta raamatu “End the Fed” ehk “Lõpp Föderaalreservile”, kus propageerib 1970-ndatel kaotatud kullastandardi taastamist ja Föderaalreservi kui institutsiooni sulgemist.

Huvitavaks läksid asjad detsembri keskel, mil Ron Paul  määrati siseriikliku rahapoliitika alamkomitee (Domestic Monetary Policy Subcommittee of House Financial Services) eesistujaks. Tema juhitava komitee ülesanne on otseselt järelvalve teostamine siseriikliku rahapoliitika ja  Föderaalreservi üle. Värskelt peale eesistujarolli saamist antud intervjuus jääb Paul jätkuvalt kindlaks vajadusele lasta Föderaalreservi auditeerida, lõpetada praegune lõtv rahapoliitika ja finantsturgude stimuleerimine ning viia läbi põhjalikud reformid kogu USA rahapoliitilises süsteemis.

Teisisõnu on ülaltoodud uudis tõenäoliselt esimene samm pikas protsessis, mis lõpuks viib USA rahasüsteemi põhjaliku reformimiseni, Föderaalreservi restruktureerimiseni ja uue avalik-õigusliku keskpanga loomiseni. Vaevalt, et see saab juhtuma alanud aasta jooksul, sest sellised üleminekud võtavad aega. Pigem rullub ülaltoodu järk-järguliselt lahti järgneva 2-4 aasta perspektiivis.

Alljärgnevalt on toodud Ron Paul’i antud intervjuu Bloomberg TV’le vahetult ametisse nimetamise järgselt.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>