Võlakirjaturgudel mitmepalgeline aasta

võlakirjaturgudel mitmepalgeline aasta_cover

Vaatamata asjaolule, et paljud maailma keskpangad on ka käesoleval aastal jätkanud lõdva rahapoliitika ehk madalate intressimäärade poliitika viljelemist, on intressimäärad finantsturgudel siiski tõusnud. Eelkõige on tõus mõjutanud pikema kui 2-3 aastase tähtajaga võlakohustuste intressimäärasid. Näiteks on paljude eestlaste eluasemelaenude baasintressimääraks olev 6-kuu Euribor tõusnud 2012. aasta lõpu 0,32% tasemelt tänaseks kõigest 0,35% tasemele. Teine on lugu näiteks sõiduautode liisinglepingute aluseks oleva 5-aastase euro swapi määraga, mis on tõusnud 0,77% tasemelt 1,09% tasemele, 10-aastased intressimäärad on tõusnud veelgi enam 1,56% tasemelt 1,94% tasemele. Teatavasti käib intressimäärade tõusuga käsikäes võlakirjade hindade langus. Järgnevalt vaatamegi, kuidas on intressimäärade tõus mõjutanud erinevate võlakirjade hindu 2013. aasta esimese kümne kuu jooksul.

Intressimäärade tõusu suhtes on kõige enam haavatavad valitsuste võlakirjad. Peamiste maailma arenenud tööstusriikide valitsuste võlakirjade portfell on üldise intressimäärade tõusu tõttu käesoleva aasta esimese kümne kuuga kaotanud ligikaudu 2,1%. Võttes arvesse ka vaatlusaluste riikide rahvusvaluutade kursi muutusi euro suhtes kujuneb sellise võlakirjaportfelli tootluseks euro-põhise invetori jaoks kogunisti -5,7%. Sel aastal on kehvasti läinud ka arenevate riikide nagu Brasiilia, Venemaa, Mehhikko jt võlakirjadel, tootlus aasta algusest euros mõõdetuna -6,1%. Mõnevõrra paremini on läinud kõrge krediidikvaliteediga ehk investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjadel ja märkimisväärselt paremini mitte-investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjadel ehk niinimetatud rämpsvõlakirjadel. Võttes taas arvesse muutusi valuutakurssides on positiivset tootlust pakkunud vaid niinimetatud globaalsed rämpsvõlakirjad, 10 kuuga +2,3%.

 

Andmed: Bloomberg

Uurides detailsemalt tootlusi eri regioonide ettevõtete ja riikide võlakirjades tõusevad esile märkimisväärsed lahknevused. Vaatlusaluste riikide valuutades mõõdetuna on kõige kehvemini läinud selle regiooni ettevõtete võlakirjadel, kus intressimäärad on tõusnud kõige enam (USA). Kõrge krediidikvaliteediga ettevõtete võlakirjadest on kõige paremat tootlust alusvaluutas näidanud Suurbritannia ettevõtete võlakirjad, hästi on läinud ka Euroopa pandikirjadel (hüpoteegiga tagatud võlakirjad) ja madala krediidikvaliteediga ettevõtete võlakirjadel ehk niinimetatud rämpsvõlakirjadel. Juhul kui võtame taas kord arvesse muutusi valuutakurssides on kõige paremini läinud Euroopa ettevõtete rämpsvõlakirjadel (10 kuuga keskmiselt +6,6%), Euroopa pandikirjadel (+3,7%) ja Euroopa investeerimisjärgu krediidireitinguga ettevõtete võlakirjadel (+2,4%).

Andmed: Bloomberg (IG – investeerimisjärgu ehk kõrge krediidikvaliteediga ettevõtete võlakirjad; HY – mitte-investeerimisjärgu ehk madalama krediidikvaliteediga ettevõtete võlakirjad (nn. rämpsvõlakirjad); Covered – pandikirjad, hüpoteegiga tagatud võlakirjad)

Nagu eelpool mainitud, tabab intressimäärade taseme üldine tõus kõige valusamalt valitsuste võlakirju, eriti niinimetatud riskivabadeks riigivõlakirjadeks liigitatavaid pabereid (USA, Saksamaa, Šveits, Rootsi jt). Alljärgnevast tabelist nähtub, et enamiku niinimetatud (krediidi)riskivabade riikide valitsuste võlakirjad on käesoleval aastal näidanud negatiivset tootlust. Kuna Euroopa võlakriis tundub olevat ajutiselt kontrolli alla saadud, on vaieldamatult kõige paremat tootlust sel aastal näidanud probleemsete euroala riikide võlakirjad – näiteks Kreeka valitsuse võlakirjad +41%, millele järgnevad üle 10% tootlusega Hispaania ja Iirimaa võlakirjad.

Andmed: Bloomberg

Arvestades kõike ülaltoodut ei ole ime, et veel mõned nädalad tagasi näitasid valdav enamus Eesti II samba konservatiivsetest pensionifondidest 2013. aasta kohta negatiivseid tootlusnumbreid. Üldiste intressimäärade tõusu ja hiljuti karmistunud seaduste (lubatud investeerida vaid investeerimisjärgu krediidireitingut omavatesse võlakirjadesse, kusjuure kaalutud keskmine krediidireiting vähemalt tasemel A2/A) taustal on see loomulik areng. Õnneks on viimased nädalad toonud endaga kaasa mõningase intressimäärade üldise taseme languse/võlakirjahindade tõusu ja 2012. aasta lõpu seisuga võrreldes on miinuses vaid kaks fondi. Teisalt on käesoleval aastal toimunud arengud finantsturgudel järjekordseks meeldetuletuseks, et pikaajalisel investoril või pensioniks kogujal on üha rohkem mõistlik vaadata aktsiainvesteeringute, või ka kinnisvara ja metsamaa investeeringute, poole.

Allikas: Pensionikeskus

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>