Warren Buffet’i kumulatiivse kasvu ja kannatlikkuse jõud

warren-buffet-3

Legendaarse investori, Warren Buffett’i, pöördumine aktsionäride poole nädalavahetusel ilmunud aastaaruandes on ka sellel aastal väga põhjalik ja informatiivne. Buffett’i juhitud Berkshire Hathaway raport annab ülevaate majanduse hetkeseisust ja on ka hea pilguheit mitmesse majandussektorisse, mida Berkshire tegevus katab.

Ettevõttel oli hea 2010. aasta ja bilansiline väärtus aktsia kohta, mis on Buffet’i mõõdupuu turu suhtes, kasvas 13% võrreldes eelneva aastaga. See jäi küll alla S&P 500 indeksi tootlusele ega suutnud täita Buffett’i seatud eesmärki võrdlusindeksi tootmisnäitajatelt iga-aastast edestamist. Hoopis teine pilt avaneb aga siis kui võtta võrdluseks pikem periood. Berkshire Hathaway aktsinonäride kogutootluseks alates 1965. aastast kujunes 490 409%, sama perioodi  S&P 500 tootlus (koos dividendidega) oli ainult 6262% (vt. tabel 1). Märkimisväärne on ka investeeringu keskmine aastane protsentuaalne muutus (CAGR), mis Berkshire korral on 20,2%. Investeerimisguru on seega suutnud kasvatada esialgset investeeringut ettevõttesse 4905 korda ja keskmiseks aastaseks kumulatiivseks määraks on 20,2%  45 aasta vältel. Tegemist on küll nominaaltootlusega ja kui seda korrigeerida ostujõu muutusega, siis ei ole numbrid enam nii suured. Kuid isegi reaaltootluse number ei muuda antud tulu investeeringult vähem atraktiivseks.

Tabel 1

Sellisest stabiilsele tootlusele orienteeritud strateegiast on palju õppida ja üks elemente, mis taoliste tulemuste taga peitub on kindlasti kannatlikkus. Pikaajalise investeerimise üks alustalasid on säilitada esialgset kurssi ja jääda oma põhitõdedele truuks sõltumata lühiajalistest  turukõikumistest. Kui need printsiibid on täidetud siis tuleb appi kumulatiivne kasv (compounding growth) ja see teeb kogutootlusega ennenägemata imesid, täpselt nagu Berkshire‘i 20,2%. Lisaks sellele praktiseerib Buffett väga tõhusalt oma võtmereeglit -  ära kaota raha! Asi ei ole selles, et ükski Buffett’i tehing ei kaota raha, tal on olnud neid omajagu; näiteks  kasvõi optsioonid pangale Goldman Sachs 2008.a. oli algstaadiumis väärtust kaotav investeering.   Mis eristab teda teistest on asjaolu, et ta soetab ainult neid varasid, mida ta plaanib hoida senikaua, kuni need muutuvad kasumlikuks. Buffett’i  väärtusinvesteerimise kontseptsioon on teda hästi teeninud ja kogu tegutsemisperioodi vältel on ta raha kaotanud vaid kahel aastal – 2008 ja 2001. Siinkohal peaks rääkima väärtusinvesteerimise ja kannatlikkuse sümbioosist, mille tõeliseks näiteks on lugu osaluse omandamisest firmas GEICO. Aruandes jutustab Buffett lugu GEICO ostmisest, mis algas tema isikliku rahapaigutusega summas 9800 USD 1951.a. Aga alles 70-ndatel, kui ettevõttel tekkisid probleemid ja aktsia hind langes 95%, omandas Berkshire kolmandiku GEICO emiteeritud väärtpaberitest. Sel ajal kauples ettevõte 25 aasta madalaimatel tasemetel. Ülejäänud osa ettevõttest soetati 1996. a. ja sellega lõppes 45 aastat kestnud positsiooni etapiviisiline skaleerimine. Kas pole mitte kannatlikkuse etalonnäide?!

Ei ole saladus, et Buffett on väga positiivselt meelestatud USA majanduse suhtes. Ta märgib, et käesolev aasta tuleb eelmisest mõnevõrra parem, kuid nõrgem kui 2005 ja 2006. Ettevõte kavatseb tõsta investeeringuid kinnisvarasse ja seadmetesse ligi 33% võrreldes eelmise aastaga ning seda kõike ainult Ühendriikide pinnal. Buffet on samuti arvamusel, et majanduslik progress kandub üle ka aktsiatugudele ja on võtnud vastava positsiooni teenimaks sellise tendentsi realiseerumisest. Buffett’il on 5 miljardi dollari suurune derivatiivi panus, et S&P 500 indeks ei kauple (ei sulge) allpool 700 puntki taset kaheksal järjestikusel aastal perioodil 2019 – 2027. Lühidalt öeldes on ta müünud müügioptsioone kasseerimaks sisse ligi 35 miljardit USD juhul, kui tal on õigus. Tugevat optimismi ja usku USA arengu jätkusuutlikkusse peegeldab investeerimisguru järgnev mõttekäik:

Don’t let that reality spook you. Throughout my lifetime, politicians and pundits have constantly moaned about terrifying problems facing America. Yet our citizens now live an astonishing six times better than when I was born. The prophets of doom have overlooked the all-important factor that is certain: Human potential is far from exhausted, and the American system for unleashing that potential.                                                                                                 We are not natively smarter than we were when our country was founded nor do we work harder. But look around you and see a world beyond the dreams of any colonial citizen. Now, as in 1776, 1861, 1932 and 1941, America’s best days lie ahead.

Niimoodi mõtleb siis maailma üks rikkamaid mehi, kes on järkjärguliselt omandanud tugevate ettevõtete aktsiaid ja hoidnud neid väga pikka aega. Tema sõnu kinnitavad ka tema teod – eelmine aasta kui ettevõtluskeskkonnas valitses ebakindlus ja väljavaated olid hämarad, ostis Berkshire raudteesüsteemide operaatori Burlington Northern Santa Fe (BNSF). Ettevõte annab olulist kuluefektiivsuse ja keskkonnasäästlikkuse eelist autovedude ees ning võib Buffett’i arvates olla suurim kasusaaja USA infrastruktuuri uuendamise protsessis tulevikus. Berkshire 22 miljardi dollariline investeering BNSF‘i  suurendab prognooside kohaselt maksujärgset kasumit 30% võrra. Isegi pärast seda tehingut oli Berkshire Hathaway`l eelmise aasta lõpus kontol 38 mld. dollarit vaba raha ja rõhutatakse vajadust suurte ülevõtmiste järele. Buffet on ju korduvalt rõhutanud diversifitseerimise tähtsust – Dont put all your eggs in one basket. Investeerimisguru käed ulatuvad küll pea igasse eluvaldkonda, kuid hetkel tuleb selgelt välja aktsiainvesteeringute kontsentratsioon kahte segmenti – esmatarbekaupade sektor ja finants moodustavad ligikaudu 90% fondist. Allpool on toodud joonis Berkshire portfelli aktsiainvesteeringute sektoripõhisest jaotuvusest.

Joonis

Allikas: www.bespokeinvest.com

Loomulikult saab vaielda Buffett’i ettevõtte väärtuse hindamismeetodi üle ning kaks erinevat asja on firma bilansiline väärtus ja Berkshire Hathaway aktsiahinna liikumine. Ja kuigi eri perioodidel positsiooni võtmine Berkshire‘s  mõjutab  tugevalt investeeringu tulusust, ei saa kahelda Buffett’i tohutus rahategemisvõimes.

W. Buffett’i kogemuste, väärtushinnangute ja põhimõtete uurimine annab kasulikke õppetunde ning õpetab nägema takistustes võimalusi. Ka kõige süngematel perioodidel ei tohi lasta hirmul kontrolli üle võtta, vaid tuleb maksimeerida  enda võimeid ja lasta potentsiaalil täielikult avalduda. Hirm ebaõnnestumiste ees ja idee maailma hukule määratusest ei tohi prevaleerida edasipürgivas evolutsioneeruvas tsivilisatsioonis. Kui ajaloo suurimad innovaatorid, teadlased, ettevõtjad oleksid rasketel aegadel kartnud ebaõnnestumist, lasknud pessimismil domineerida, tundnud hirmu inimühiskonna kollapsi ees, ei eksisteeriks sellist maailma, milles me täna elame.

Lõpetuseks tahaks soovitada videot, kus Buffett räägib ellusuhtumisest, analüüsib ettevõtteid ja teeb lihtsalt tujutõstvaid nalju.

 

Rubriigid: Analüüsid, märksõnad: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Warren Buffet’i kumulatiivse kasvu ja kannatlikkuse jõud

  1. Sonny kirjutab:

    Täispikk video:
    http://video.google.com/videoplay?docid=-6231308980849895261#

    Charlie Rose’i intervjuud Warren Buffetiga:
    http://video.google.com/videoplay?docid=-4116868880636414751#
    http://video.google.com/videoplay?docid=4537231419795681197#

    Warren Buffet talks business:
    http://video.google.com/videoplay?docid=79141131942029098#

    “This video may help the viewer understand the qualitative aspects that Warren Buffett may consider when making an investment. This interview may also showcase one of the eventual successors to Warren Buffett.”:
    http://video.google.com/videoplay?docid=-6298731715532653073#

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>