BRICS riikide eestvedamisel sündis finantsstabiilsuse fond

Brasiilia, Hiina, India, Venemaa ja Lõuna-Aafrika Vabariik ehk niinimetatud BRICS riigid on kokku leppimas uue arengupanga loomist. BRICS arengupank pakuks alternatiivi Maailmapangale infrastruktuuri projektide rahastamisel ja Rahvusvahelisele Valuutafondile võimalike tulevikus esineda võivate arenevate riikide finantskriiside ohjamisel. Praeguseks on kokku lepitud eelkõige 100 miljardi USA dollarini ulatuva finantsstabiilsuse tagamise fondi loomises (Contingency Reserve Agreement).

Valdav enamus finantsstabiilsuse tagamise fondi vahenditest tuleb Hiina poolt (41 miljardit dollarit). Brasiilia, India ja Venemaa panustavad igaüks 18 miljardit dollarit ja Lõuna-Aafrika Vabariik 5 miljardi ulatuses vahendeid. Fondi eesmärk on suurendada riikide võimet vastu seista tulevikus esineda võivatele arenevate riikide valuutakriisidele, pakkuda lühiajalist likviidsusabi ja vastastikkust tuge ning parandada üleüldist finantsstabiilsust. Fondi varasid hoitakse iga riigi keskpangas.

Kui 100 miljardi dollari suuruses niinimetatud finantsstabiilsuse tagamise fondi osas ollakse põhimõtteliselt juba kokkuleppele jõutud, siis arengupanga enda struktuuri ja administratiivse poole üle läbirääkimised veel jätkuvad. Esialgse plaani kohaselt pidi panga omakapitaliks saama 50 miljardit USA dollarit, kus kõik viis riiki on võrdsed osanikud. Arvestades Lõuna-Aafrika Vabariigi majanduse väiksust, on küsitav, kas viimane suudab nõnda suures mahus ideega kaasa tulla. Teisalt ei soovita ka seda, et majanduslikult võimsamate riikide, nagu näiteks Hiina, osalus ja hääleõigus oleks teistest märkimisväärselt suurem. Samuti ei ole jõutud üksmeelele uue panga peakontori asukoha osas. Seda rolli pretendeerivad täitma nii Hiina, India kui Lõuna-Aafrika Vabariik. Need küsimused loodetakse lahendada septembriks. Arengupanga ülesannete ja rolli osas ollakse juba üksmeelel. Mitmetes arenevates riikides tuntakse jätkuvalt puudust pikaajalisteset välisinvesteeringutest, mille kaasabil on võimalik teostada infrastruktuuriprojekte ja üles ehitada või uuendada taristut. Seega on panga eesmärk aidata kaasa globaalsete finantsressursside efektiivsele jaotamisele ja kasutamisele arenevate riikide hulgas.

Loodava arengupanga idee ja teostuse taga kumab selgelt läbi BRICS riikide rahulolematus praeguse globaalse finantssüsteemiga, eelkõige nimetatud riikide tagasihoidlik hääleõigus Rahvusvahelise Valuutafondi tegemistes. Kõnealuse viie riigi sisemajanduse koguprodukt ulatub 25% maailma SKP-st, rahvaarv ligikaudu 40% maailma rahvastikust, kuid rahvusvahelistes institutsioonides jääb BRICS riikide kombineeritud hääleõigus 10-11% kanti. Seega on ettevõtmisel juures ka oluline geopoliitiline mekk. Loodetakse, et uue arengupanga loomine ja käivitamine aitab kiirendada ümberkorraldusi ja reforme nii Maailmapangas kui ka Rahvusvahelises Valuutafondis. Võib öelda, et finantsstabiilsuse fondi loomisega ja uue arengupanga idee käimalükkamisega on astutud järjekordne samm rohkem kui pool sajandit kehtinud rahvusvahelise finantssüsteemi muutmise ja jõujoonte ümbermängimise suunas.

 

Rubriigid: Uudised, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>