ETF’ide kaubeldavus kriisiolukordades

Börsil kaubeldavad fondid ehk ETF’id on mugav alternatiiv nii institutsionaalsele kui erainvestorile saavutamaks mõne üksiku instrumendiga investeerimisportfelli piisav hajutatus ja regionaalsete turuindeksite replikeerimine. Kui Euroopas moodustavad ligikaudu 90% ETF’ide investoritest institutsionaalsed investorid (kindlustusseltsid, pensioni- ja muud investeerimisfondid jmt), siis USA-s on ETF’id kujunenud erainvestorite meelisinstrumendiks, tervenisti 50% varadest on jaeinvestorite omanduses. Laias laastus jagunevad börsil kaubeldavad fondid oma olemuselt kaheks: 1) füüsilist replikeerimist kasutavad fondid, kus ETF’i soetatakse reaalselt kõik järgitava indeksi koosseisu kuuluvad instrumendid; 2) sünteetilised fondid, kus lepitakse kokku, millise indeksi liikumist fond järgib ning seejärel sõlmitakse vastava indeksi liikumisi kopeeriv tuletistehing (üldjuhul asset-swap‘i vormis).

Hiljuti Jaapanis toimunu tõi välja eelkõige sünteetiliste ETF’ide potentsiaalse ohukoha, millest elukutselised turuosalised on enamasti teadlikud, kuid jaeinvestorid mitte. Nimelt on paljude sünteetiliste ETF’ide puhul tegu vertikaalselt integreeritud fondistruktuuriga, kus üks konkreetne pank/fondivalitseja on ühtaegu nii toote omanik, järgitava indeksi arvutaja, tuletistehingu ainus vastaspool, tagatsivara hoidja ning paljudel juhtudel ka ainus turutegija. Eelmisel nädalal ei suutnud paari sünteetilise ETF’i pakkujad traagiliste Jaapani sündmuste taustal pidevalt oma Jaapani ETF’idele ostu- ja müüginoteeringuid näidata, kirjutab Paul Amery portaalis IndexUniverse.eu. Lisaks võimetusele kuvada noteeringuid lükati nende ilmudes mitme Jaapani ETF’i ostu- ja müüginoteeringute vahe (bid/offer spread) äärmiselt laiaks.

Allikas: IndexUniverse.eu

Ülaltoodud graafikul on kajastatud nii ühe suurima sünteetilise Jaapani aktsiaturgu järgiva ETF’i db x-trackers MSCI Japan TRN Index ETF (XMJP LN) kui ka füüsilist replikeerimist kasutava iShares MSCI Japan ETF (IJPN LN) ostu- ja müüginoteeringute vahe baaspunktides. Kuigi börsi reeglid nõuavad nimetatud spread‘i hoidmist vahemikus maksimaalselt 1,5-3%, näeme, et sünteetilise ETF’i puhul oli see vahe kolmel järjestikusel päeval kohati kuni 1200 baaspunkti ehk 12%.

Mida investorina sellest järeldada? Nagu näitas eelmine nädal, jäid ETF’ide pakkujad kriisisituatsioonis selgelt raskustesse fondi puhasväärtuse arvutamisega, eriti ajal, mil Jaapani turg oli suletud, kuid Euroopas kauplemine käis. See tõi endaga kaasa kohatise ostu- ja müüginoteeringute puudumise ja nimetatud noteeringute väga laia vahe. Seega investori jaoks on selgelt parem kui:

1) valitud ETF’i tingimustes on sätestatud mitu noteeringute pakkujat ehk turutegijat (market maker);

2) kaubelda limiitordereid ja mitte turuhinnaga ordereid kasutades, sest turuhinnaga kauplemisorder teostatakse ka juhul kui spread‘id laienevad ebamõistlikult suureks;

3) valida hoolikalt, millisel börsil ETF’iga kaubelda, sest sama ETF’i hind võib ülalkirjeldatud situatsioonides börside lõikes olulisel määral erineda.

 

Rubriigid: Uudised, märksõnad: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>