Kaks ülestähendust volatiilsuse kohta

Euroopa võlakriisi tõttu on Euroopa riikide aktsiaindeksid kõikunud näiteks USA turuga võrreldes märgatavalt suuremates vahemikes. Teisisõnu on Euroopa aktsiaturgude volatiilsus olnud kõrgem kui USA aktsiaturgude oma. Igati loogiline. Küll aga on huvitav nentida, et Euroopa aktsiaturgude volatiilsus ületab ka seni kõige riskantsemaks peetud arenevate turgude aktsiaindeksite volatiilsust. Nimelt on viimasel 82 kauplemispäeval 83-st MSCI Euroopa aktsiaindeksi volatiilsus olnud kõrgem kui MSCI Emerging Market indeksil. Sarnane olukord oli ka möödunud aastal, mil võlakriisi teema meedia fookuses keerles.

Allikas: Bloomberg BRIEF

Teisele tähelepanuväärsele arengule heidab pilgu alljärgnev USA aktsiaturu volatiilsusindeksi VIX volatiilsust kajastav graafik.

Allikas: Bloomberg BRIEF

Teisisõnu on aktsiaturu volatiilsuse volatiilsus ehk VIX indeksi kõikumisvahemike ulatus viimasel viiel aastal aina rohkem laienenud. Teada-tuntud VIX indeksile või üldiselt volatiilsusega seotud instrumentidele panustajad on riskifondid. Ülaltoodu selgitab vähemalt osaliselt ka asjaolu, miks riskifondidel on viimastel aastatel üha keerulisem konkurentsivõimelisi tootlusi genereerida.

 

Rubriigid: Uudised, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Kaks ülestähendust volatiilsuse kohta

  1. Kristjan kirjutab:

    Ülaltoodud volatiilsusgraafikute kõrvale sobib väga hästi korrelatsioonide graafik – nii S&P vs. üksikud aktsiad kui ka Emerging vs Developed markets. Kusjuures volatiilsuse ja korrelatsiooni üheaegne kiire kasv tähendab ju automaatselt seda, et üksikutesse ettevõtetesse investeerida soovivad inimesed peavad kõva riskitaluvusega olema ja väga täpselt teadma, miks nad mingisse ettevõtesse raha paigutavad.
    …………………..
    Küsimus blogi autoritele:
    Kas on teada ka volatiilsuse ja korrelatsiooni kasvu mõju ettevõtete juhtidele? Teadupärast on suurte ettevõtete juhtide üks eesmärke aktsiahinna kasv, mida mõningatel juhtudel aetakse taga isegi tulevikus saadava kahjumi hinnaga. Kuna volatiilsuse ja korrelatsionide kasv on kestnud aastaid, kas ei oleks loogiline, et börsiettevõtete juhid suunavad pigem pilgu pikale perspektiivile? A’la vastand Enronile ja teistele Wall Streeti’le meeldida püüdvatele ettevõtetele.

    • Märten Kress kirjutab:

      Otseselt ühtegi akadeemilist uurimust kõrge aktsiaturgude volatiilsuse ja töötajate optsiooniprogrammide seostest silma ei ole jäänud. Intuitiivselt ütleks, et kindlasti soovivad optsioonide saajad (ettevõtte töötajad ja juhtkond) võidelda näiteks selle eest, et optsioonide realiseerimise periood oleks võimalikult pikk ja vesting schedule võimalikult paindlik.

      Mis puudutab kõrge volatiilsuse ja korrelatsiooni mõju juhtide tegemiste ajahorisondile, siis ma pigem olen seda meelt, et reaalsus kujuneb vastupidiselt Sinu poolt mainitud mõistlikkuse printsiibile. Teisisõnu, selmet keskenduda pikaajalistele tulemustele ja öelda, et volatiilsus on niiöelda lühiajaline nähtus ning pikaajalist horisonti omades ebaoluline, pooldatakse seisukohta, mille kohaselt kõrge volatiilsus ja korrelatsioon on midagi eksogeenset ja püütakse luua optsiooniprogrammidele raamistik, mis oleks võimalikult paidlik lühiajalist perspektiivi silmas pidades.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>