Keskpankade väljakutsed praeguses majandussituatsioonis diametraalselt erinevad

Inflatsiooni kiirenemine ja samaaegne majandusaktiivsuse mõnetine aeglustumine ning sellele lisanduvad probleemid riikide kõrge võlakoormuse ning kohati haavatava pangandussektoriga seavad keskpangad keerulisse olukorda. Mõnedel puhkudel oleks keskpankadel tarvis hinnatõusu ohjamiseks intressimäärasid tõsta, samas ei ole tööturg veel viimasest kriisist taastunud ja rahapoliitika karmistamine tundub ennatlik. Teistel juhtudel on intressimäärasid juba oluliselt tõstetud, inflatsioon enam-vähem kontrolli all ja peamiseks ohuks on taanduv globaalne nõudlus, mis nüüdseks juba karmistunud rahapoliitilises keskkonnas võib viia kodumaise majanduskasvu kiirele aeglustumisele. Seega erinevalt tavapärasest globaalsest majandustsüklist on eri riikide keskpankade ees suhteliselt erinevad väljakutsed.

Investeerimispank Morgan Stanley hinnangul on Euroopa Keskpanga peamiseks väljakutseks, peale nüüdset mõningast intressimäärade tõstmist ja inflatsiooni ohjamist, tagada euroala finantsstabiilsus ja majanduskasvu jätkumine. USA Föderaalreservi puhul on esiplaanil samuti majanduskasv, millele lisandub toimetulek jätkuvalt väga kõrge tööpuudusega ning kõrge määramatus eelarvepoliitika vallas.

Allikas: Morgan Stanley via FT Alphaville

Ida-Euroopa keskpankade peamine mure on hetkel euroala võlakriisi võimalik ülekandumine, mis nõrgestab nii majanduskasvu (ekspordi vähenemine euroala riikidesse) kui ka seab ohtu finantssektori stabiilsuse. Areneva Aasia riikide puhul on keskpankade  peamiseks väljakutseks jätkuvalt kiireneva inflatsiooni ohjamine. Teisalt ei soovita rahapoliitikat liialt karmistada, sest globaalse nõudluse nõrgenedes seisavad nende riikide majandused siis silmitsi järsu majandusaktiivsuse aeglustumise ohuga.

Allikas: Morgan Stanley via FT Alphaville

Seega on 2008. aastal alanud finantskriisi tulemusel maailma erinevad riigid ja regioonid oma majandustsüklites kohati diametraalselt erinevates faasides. Lisades siia poliitiliste kemplemiste tulemusel tekkinud riskid riikide võlakoormuse ja finantssektori stabiilsuse osas ning sellest tulenevad ülekandumise riskid, teeb see nii globaalse kui ka riigipõhise majanduskasvu ja finantsturgude liikumiste prognoosimise hetkel üpris komplitseerituks. Oluline on mõista, et eksisteerib rohkelt määramatust ja iga poliitiline otsus võib asjade kulgu märgatavalt muuta. Teisisõnu, sündmuseriskid finantsturgudel on kõrged – meelepärane kauplejatele, ebamugavusttekitav pika-ajalisele investorile.

 

Rubriigid: Uudised, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>