Konkurentsivõime pakt – Saksamaa ja Prantsusmaa uus initsiatiiv

Nädalavahetusel Brüsselis toimunud Euroopa Liidu tippkohtumisel esitlesid Saksamaa ja Prantsusmaa fiskaaluniooni ideed ehk plaani kutsuda ellu euroala ühtne eelarvepoliitika. Ühtlustatud ja kordineeritud eelarvepoliitika ei ole Euroopa Liidu/euroala kontekstis uus idee, sellekohaseid arvamusavaldusi on olnud kuulda juba eelmisest aastast. Seekord vaadati veel sammuke kaugemale. Lisaks ühisele raha- ja eelarvepoliitikale planeeritakse mitmeid strukturaalseid, konvergentsi soodustavaid reforme. Saksamaa ja Prantsusmaa eestvedamisel on kokku pandud niinimetatud Konkurentsivõime Pakt (Pact for Competitiveness). Nimetatud dokumendi näol on tegu kavandiga, mis  peaks aitama luua baasi pikaajalisele ühtse Euroopa konkurentsivõime tõusule. Kokkulepe hõlmab muuhulgas:

1) pensioniea tõstmist – pensioniea indekseerimine oodatava elueaga;

2) palgaindekseerimise keelustamist eesmärgiga vältida inflatsioonilise nõiaringi teket;

3) ettevõtete tulumaksustamise põhimõtete ühtlustamist;

4) võlakoormuse ülempiiride seadmist riigi tasandil ja vastavate piirangute sisseviimist iga riigi põhiseadusesse.

Ka täna Eesti Pangas külalisloenguga esinenud Saksamaa Keskpanga president Axel Weber rõhutas vajadust lisaks juba olemasolevale ühtsele rahapoliitikale ja kavandatavale ühtlustatud eelarvepoliitikale töötada välja ja viia ellu ülalnimetatud strukturaalsed reformid. Weber’i sõnutsi käsitlesid euroala riigid Stabiilsus ja Kasvupaktis ja Maastrichti lepingus kajastatud kriteeriume kui midagi, mis oli vaja saavutada ühekordselt. Samuti opereerisid enamik riike juba majanduse “headel aegadel” kriteeriumide ülempiiride lähedal ja kriisi saabudes oli kriteeriumide ületamine pea vältimatu. Edaspidi, arvas Weber, tuleb eesmärgiks võtta eelkõige eelarvetasakaalu saavutamine keskpikas perspektiivis ja niinimetatud automaatsete sanktsioonide rakendumine võlakoormuse jm kokkulepitud kriteeriumide ületamisel.

Rääkides ülalkirjeldatud reformide väljatöötamisest ja rakendamisest jäi mõneti kõlama ebakindlus nende saavutatavuse osas. Tõenäoliselt on see tingitud juba nõnda varases etapis ilmnenud negatiivsest vastukajast ja opositsioonilistest seisukohtadest.

Weber tõi välja ka vajaduse tugevdada makromajanduslikku seiret euroala riikides, eelkõige eesmärgiga vältida võimalike negatiivsete ilmingute ülekandumist naaberriikidesse. Jätkusuutliku eelarvepoliitika viljelemine, rõhutas Weber, peab jääma ikkagi iga riigi enda vastutada ja niinimetatud päästeoperatsioonidele riigid pikas perspektiivis loota ei tohiks.

Kokkuvõttes tundub ühtse Euroopa tulevik rajanevat edaspidi mitte Euroopa Liidul, vaid euroalal, sest just viimase raames on käimas kõige rohkem tööd ja toimetamist.

 

Rubriigid: Uudised, märksõnad: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>