Kreeka riiklike võlakohustuste hoidjate TOP 40

Kreeka-teemalise meediatormi ja spekulatsioonide kõrvale ka midagi lakoonilisemat —  TOP 40 Kreeka riigi võlausaldajatest:


Kreeka võlausaldajate ring on üsna kontsentreeritud: ülemised 10 institutsiooni hoiavad ligi 50% ning top 40 võlausaldajat omavad kokku ligi 74% riigi võlast. Kogu võlakoormast jõuab aastatel 2011-2014 a. tähtajani umbes 1/3 (kokku üle 100 miljardi euro).

Andmed on 2010 a. IV kvartali või 2011 a. I kvartali lõpu seisuga ja mõnedel juhtudel hinnangulised (allikana Barclay’s Capital), samuti ei ole kõikide numbrite puhul selge, mil määral need sisaldavad ümberhindlust turuhinda.  Siiski olulisi muutuseid selles nimistus 2011 a. II kvartali jooksul ilmselt toimunud ei ole, muuhulgas kuna Kreeka valitsusvõlakirjade turg püsis II kvartalis ebalikviidsena.

Taustinfoks lisatud ka graafik Kreeka eri tähtaegadega valitsusvõlakirjade turuhindadest (% väljalaskeväärtusest) viimase 4 a. jooksul:

Hetkel on nn teise Kreeka abipaketi (mahus 90-120 miljardit eurot) staatus endiselt ebaselge. Pühapäeval 19.07 aset leidnud eurotsooni rahandusministrite kohtumisel, kus läbivaks teemaks oli erasektori osalus abipaketi kapitaliseerimises, kokkulepet ei sündinud. Kohtumise järgses avalduses rõhutati, et oluline on Kreeka parlamendi poolt “võtmetähtsusega fiskaalpoliitiliste ja privatiseerimist puudutavate seaduste vastu võtmine, mis sillutaks tee järgmiste rahaeraldiste saamisele”. Samuti öeldi avaldustes, et nn. teine Kreeka pakett finantseeritakse nii “ametlikest kui erakapitalil põhinevatest allikatest” ning selle programmi peamised “parameetrid” defineeritakse juuli alguses.

Vaatamata kasvavale ebakindlusele on Kreeka nö ametlikku maksejõuetusse laskmine ebatõenäoline (ehkki teatud mõttes on küsimus vaid maksejõuetuse definitsioonis..). Euroopa ei saa endale lubada usalduse kadumist teiste Lõuna-Euroopa riikide krediidikõlbulikkuse suhtes (mis kahjuks oleks kehtiva finantssüsteemi puhul peaaegu vältimatu), koos samaaegse Kreeka maksejõuetusest tingitud paralüüsiga võlaturgudel ja panganduses. Seega baastsenaariumi kohaselt kindlustavad siintoodud võlausaldajate top-i esimesed kaks oma kohti väga märkimisväärselt, samas kui erasektori võlausaldajate kohad top-is sõltuvad juulis saabuvast lõpplahendusest erakapitali rolli või rollituse osas.

 

Rubriigid: Uudised, märksõnad: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Kreeka riiklike võlakohustuste hoidjate TOP 40

  1. Kaspar Rammo kirjutab:

    Hoopis huvitavam oleks näha Kreeka võlausaldajate muudumise dünaamikat näiteks viimase 5 aasta jooksul. Ehk kellelt on Euroopa Keskpank Kreeka võlakirju kokku ostnud…