Mitte-investeerimisjärgu ettevõtete võlaturg rekordeid löömas

Juba oktoobri lõpu seisuga lõi mitte-investeerimisjärgu (high yield) võlakirjaturg kõik senised rekordid ja käesoleva aasta jooksul on turule toodud ligi 306 miljardi USA dollari väärtuses mitte-investeerimisjärgu ettevõtete võlakirju. Senine rekord pärines viimase finantskriisi järgsest ajast, aastast 2010, mil madala krediidikvaliteediga ettevõtted korjasid võlakirjadega kapitaliturgudelt 302 miljardi dollari väärtuses vahendeid.

Allikas: J. P. Morgan via Sober Look

Arvestades juurde ka mitte-investeerimisjärgu ettevõtetele antud pangalaenud (niinimetatud leveraged loans), lüüakse käesoleval aastal ka buumiaegne 2007. aastast pärinev rekord.

Mitte-investeerimisjärgu võlakirjade populaarsust on lihtne mõista, eriti praeguses madalate intressimäärade keskkonnas. Ühelt poolt on mõistetav ettevõtete soov kasutada võimalust ja laenata seni ajalooliselt madalaimate intressimääradega üldse.

Allikas: Sober Look

Samuti korjatakse täna kapitaliturgudelt raha kriisijärgselt 2010-2011. aastal võetud kõrge intressimääraga ja lühikese lõpptähtajaga laenude refinantseerimiseks. Teisalt on arusaadav ka investorite positsioon, kes madalate intressimäärade keskkonnas jätkuvalt otsivad oma rahale inflatsiooni ületavat tootlust. Just mitte-investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjad tunduvad viimasel ajal pakkuvat selleks parimat võimalust. Lisaks toetab investorite high yield instrumentide armastust ka ettevõtete korralik kasumlikkus, suhteliselt hea finantstervis ja madal maksehäirete esinemise sagedus.

Küll aga ei ole head ilma halvata ja just viimastel kuudel oleme hakanud võlakirjade esmaturul taas nägema esimesi märke liigse finantsvõimenduse võtmisest. Oktoobris näiteks kasutasid 6 mitte-investeerimisjärgu ettevõtet ära investorite tootlusahnust ja andsid välja niinimetatud toggle note‘e ehk võlakirju, mis sisaldavad endas võimalust lükata tuleviku kupongimakse edasi. Selle asemel, et ettenähtud tähtajal kupong investoritele välja maksta lisatakse nimetatud summa hoopis lõpptähtajal väljamaksmisele kuuluvale nimiväärtusele. Lisaks eeltoodule kasutas oktoobris 11 ettevõtet buumi aegadest tuttavat võimalust võtta odavalt laenu ja maksta raha koheselt aktsionäridele dividendidena välja. See on vast üks võlakirjainvestori jaoks kõige ebameeldivam praktika kui laenuks võetud rahaga mingisuguse vara omandamist ei kaasne, finantskulusid ei vähendata, kuid finantsvõimendus kasvab märkimisväärselt.

Kuigi keskeltläbi on mitte-investeerimisjärgu võla esmaturul toimuv praegu oluliselt vähem spekulatiivne kui aastatel 2006-2007, siis esimesed märgid on just viimastel kuudel ilmnenud ning võlakirjainvestoritel tasub eelkirjeldatud arengutel silm peal hoida.

 

Rubriigid: Uudised, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>