Proteksionism väliskaubanduses oluliselt kasvanud

Oma konkurentsipositsiooni parandamise ja siseturu kaitsmise eesmärgil kehtestatud poliitliste meetmete arv maailmas näitas kolmandas kvartalis tugevat kasvu. Õigupoolest tõusis rakendatud meetmete arv 2009. aasta finantskriisi põhjas kogetuga samale tasemele. See viitab, et järgnev aasta saab maailma kaubavahetusele olema keeruline.

Kui esiti võiks eeldada, et 2008. aastal üleilmse finantskriisiga toimetulekuks esimest korda ajaloos kokku kutsutud G20 riikide tippkohtumise tulemusena globaalne koostöö pigem paraneb, siis reaalsus on hoopis vastupidine. Alates tippkohtumise toimumisest 2008. aasta novembris, on riigid üle maailma kehtestanud 1 027 globaalsele kaubavahetusele negatiivselt mõjuvat regulatsiooni ehk protektsionistlikku meedet. Neist 76% pärinevad just G20 riikidest.

Ainuüksi viimase kvartaliga kutsuti ellu 132 protektsionisitlikku meedet. Võrdluseks olgu välja toodud ka üle sama perioodi, 3. kvartal 2011, kehtestatud väliskaubandust liberaliseerivate või sellele neutraalselt mõjuvate regulatsioonide arv, milleks on 47. Seega ületas möödunud kvartalis kehtestatud protektsionistlike meetmete arv pea kolmekordselt liberaliseerivate meedete arvu.

Seni kehtestatud protektsionistlikest meetmetest on kõige enam suunatud Hiina (487), Euroopa Liidu (468) ja Ameerika Ühendriikide (373) vastu. Kõige agaramalt on ise siseturgu kaitsvaid meetmeid rakendanud Euroopa Liit, Hiina, Venemaa, Argentiina, India ja Indoneesia.

Kui ajalooliselt on kõige enam rakendatud niinimetatud kaitsemeetmeid (anti-dumping, subsiidumid jmt),  siis 2008-2009. aasta finantskriisi järgselt on esikohale tõusnud riigiabi ja riigi otsese sekkumisega seotud meetmed. Tervenisti 26% kõigist protektsionistlikest meetmetest viimase kolme aasta jooksul on üht või teist pidi seotud riigiabi andmisega eraettevõtetele ja seeläbi kolmandate riikide kaubandushuve selles riigis diskrimineerivad. Kuigi ajakirjandusest läbikäinud uudiste najal võiks arvata, et sellesse kategooriasse langevad peamiselt finantssektori ettevõtted (pangad, kindlustusfirmad), siis tegelikkuses on 295 juhtumist 201 aset leidnud mõnes muus sektoris kui finantssektor.

Allikas: Global Trade Alert: Trade Tensions Mount

Arvestades pigem kehvapoolset majanduskasvu väljavaadet paariks järgmiseks kvartaliks, prognoosib ülaltoodud statistikat koguv analüütikute meeskond protektsionismi jätkuvat kasvu. See omakorda nõrgestab globaalse kaubavahetuse potentsiaali ja majanduskasvu väljavaateid, võib seada surve alla hindu jmt.

 

Rubriigid: Uudised, märksõnad: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Proteksionism väliskaubanduses oluliselt kasvanud

  1. Sonny kirjutab:

    Nii et põhimõtteliselt, oma heaolu tõsta tahtes vähendavad riigid (regioonid, tolliliidud) üleüldist heaolu, kuna kaubandustõkete rakendamine vähendab globaalset heaolutaset summa summarum? Keegi peab ju kannatajaks jääma.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>