Robokauplemisest ja libaorderitest

Arvutiseerimist peetakse üldjuhul positiivseks arenguks, mis suurendab efektiivsust.  Näiteks e-meili teenuse väljatöötamise ja rakendamisega võideti võrreldes tavapositga nii ajas kui kuludes. Sarnaselt eelnevale tundub ka elektroonilise kauplemise juurutamine samm efektiivsuse paranemise suunas. Mis aga saab siis kui väljatöötatud efektiivset kanalit hakatakse kasutama mitte-eesmärgipäraselt?

E-meili laialdasema levikuga 90-ndatel algas ka spam‘i ehk rämpskirjade võidukäik. Viimastel andmetel moodustab rämpskirjade osakaal kogu elektroonilisest meilivahetusest ligi 90%. Teisisõnu on kogu elektroonilisest kirjavahetusest vaid 10% vajalik. Sama rada on hakanud liikuma ka elektrooniline kauplemisorderite sisestamine. Kuna orderite sisestamine on lihtne ja sarnaselt rämpsposti saatjaga orderi sisestaja märkimisväärseid kulusid ei kanna, on kauplemissüsteeme hakatud üle ujutama niinimetatud libaorderitega. Libaorderite sisestajate eesmärk on sundida teisi kauplemisest huvitatud turuosalisi avaldama täpsemat infot oma ostu- ja müügisoovide suhtes.

Finantsturgude andmevoo teenust pakkuva ettevõtte Nanex analüüsi kohaselt on viimase nelja aasta jooksul selliste libaorderite maht tõusnud kümnetes kordades. Eelkõige valmistab see peavalu robokauplemisega tegelevatele ja ka elektroonilist kauplemisteenust vahendavatele ettevõtetele, kes on sunnitud töötlema üha rohkem ordereid. Vaatamata sellele, et paljud neist orderitest on niinimetatud libaorderid, nõuavad nad siiski üha suuremat arvutiressurssi. Nanex’i andmetel olid turuosalised näiteks septembri keskpaiga seisuga sunnitud töötlema 40-85 libaorderit 1 töösse läinud orderi kohta.

Allikas: Nanex

Ettevõtte andmetel nõuab selline libaorderite osakaalu tõus turuosalistelt täiendavate kulutuste tegemist arvutiressursside suurendamisse. Sisuliselt tähendab see, et orderivoo töötlejate kulud praktiliselt kümnekordistuvad. Kas ja kuidas mõjutab see robokauplemisega tegelevate ettevõtete arvu ja robokauplemise osakaalu kogu börsikäibest, näitab aeg. Lisaks on ülaltoodud analüüsiga loodud esimene tõsiseltvõetav argument panemaks kahtluse alla väide, et robokauplemise lai levik parandab turu efektiivsust.

 

Rubriigid: Uudised, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Kommenteerimine on suletud