Toorainete hinnad jätkavad kiiret tõusu

Kui kirjutasime aasta alguse artiklis, et toiduainete hinnad olid aastaga tõusnud ligikaudu 25%, siis ka jaanuaris jätkasid toorained ülespoole pürgimist. Suurema tõusu tegid läbi puuvill, nisu, liha, riis, kakao, suhkur. Tasub ära märkida, et puuvilla hind kerkis 24% ja suhkur hüppas 30 aasta kõrgeimale tasemele seoses Austraalia / India varude muredega. Vaatamata võrdlemisi heale kuule aktsiaturgudel, ei ole nad suutnud konkureerida toorainete tootlusega.

Allikas:www.finviz.com

Selline toorme kallinemine võis olla positiivne investoritele ja futuuride kauplejatele, kuid reaalne majandus on pidanud maksma selle eest kõrget hinda. Toiduainete hinnatõus on avaldanud survet arenevate riikide makromajandustele ja hiljuti toonud kaasa massilisi rahutusi Lähis-Ida regioonis. Sündmused on seal arenenud nii kaugele, et Egiptuse ja Tuneesia protestide lained on jõudmas riikidesse nagu Jeemen, Liibanon, Jordaania, Süüria. Antud regiooni ülestõusul on mitmeid põhjusi ja eri riigil on oma kitsaskohad, kuid üks ühine probleem on kindlasti ohjeldamatu inflatsioon. Väärib äramärkimist fakt, et näiteks Egiptus toob sisse 40% vajalikest toiduainetest ja on ühtlasi ka suurim nisu importija maailmas. Pole ka ime, et hindade tõustes muutus baastoodete soetamine inimestele ülejõukäivaks ja kutsus rahva seas esile suurt pahameeletormi.

Toiduained muutuvad aina raskemini hangitavaks paljudes piirkondades ja kinnitust nende kallinemisest annab toiduhinna  indeks (FAO Food Price Index), mis esindab 55 esmatähtsat toiduainet. See indeks tõusis jaanuarikuus ajaloo kõige kõrgemale tasemele.

Võiks spekuleerida ka selles osas, et inflatsioon on ühest küljest tingitud globaalsest lõdvast rahapoliitikast ning keskpankade rahatrükist. Sellise rahapakkumise suurendamise tagajärjel tekib olukord, kus liiga palju raha ajab taga piiratud koguses tooteid, mis on ka turuspekulatsiooni suurenemise üks põhjuseid. Ei ole ka välistatud, et taoline laiapõhjaline toorainete kallinemine võib muutuda globaalseks inflatsiooni laineks, mis ükskord tabab kõiki.

Viimasel ajal ongi mõned arenenud riigid paistnud teiste seas silma madala inflatsiooniga – parim näide oleks USA. Kuigi suurriigi viimane tarbijahinnaindeks (THI) oli kõigest 1,5%, on ilmnemas esimesed märgid inflatsioonilisest survest. Selle nädala teisipäeval avaldatud tootmise raport (US ISM Manufacturing Report) ütleb, et sisendihindade näit oli 81,5%, mis on 9% võrra kõrgem detsembri omast. See on aga ajalooliselt pea eranditult kaasa toonud kõrgemaid hindasid.  Alternatiivne variant oleks ettevõtetel võtta inflatsioon enda peale, kuid praegust majanduskonjunktruuri arvestades on see vähetõenäoline tulem. Kui muud tegurid jäävad samaks, siis jääb üle vaid oodata, millal inflatsiooni laine katab üle ka Ühendriigid.

 

Rubriigid: Uudised, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

3 kommentaari postitusele Toorainete hinnad jätkavad kiiret tõusu

  1. Sonny kirjutab:

    Toorainetega (s.h. toiduainetega) kauplemine tuleks minu meelest ära keelata. Treiderite jaoks on lõppkokkuvõttes tegu nullsummamänguga, aga reaalsektori jaoks toob see ainult probleeme kaasa. Minu arusaamist mööda treidimine mingit lisandväärtust ei loo. Kaubelgu valuutadega, kuid Forexil teenida on muidugi palju-palju raskem.

    Huvitav, mil määral on nendes toorainete hinnatõusus süüdi:
    a) suurriikide keskpangad oma QE-dega;
    b) kiiresti arenevad arenguriigid (nt Hiina), kus inimeste suurenenud ostujõud võimaldab neil tarbida kallimat kaupa (nt liha, mille tootmiseks kulub palju vilja);
    c) treiderid

    Ilmselt saab kõik alguse siiski kahest esimesest, kuid treiderid, haistes kohe oma võimalust, võimendavad hinnatõusu veelgi.

    (“Quants: The Alchemists of Wall Street” oli ikka väga silmiavav elamus.)

  2. Märten Kress kirjutab:

    Nagu uudisest nähtub, on tooraainete hinnatõus juba avaldamas olulist mõju tootmise sisendhindadele. Allpool on toodud graafik tootmise sisendhindade hinnaindeksi arengutest (allikas: Goldman Sachs). Oluline on siinkohal tähele panna, et sisendhinnad on tõusnud kõrgemale nii 2000. kui ka 2008. aastate majandusaktiivsuse buumiaastate tasemetest. Majandusanalüütikute hinnangul võtab tavaliselt 6-12 kuud kuni eelnimetatud hinnatõus kajastub valmistoodete hinnatõusus ehk kogeme kiirenevat tarbijahindade tõusu (inflatsiooni).

  3. Roman Migunov kirjutab:

    Ben Bernanke arvates ei ole USA QE seotud Põhja-Aafrika rahutustega. Ta lisas, et kõrged hinnad peegeldavad tugevat globaalset nõudlust toorainete järele ja seda tänu arenevate riikide majanduste kõrgele kasvumäärale.
    http://www.marketwatch.com/story/im-not-to-blame-for-egypt-bernanke-says-2011-02-03

    Ma soovitan vaadata toorainete (n. suhkur, puuvill, nisu) graafilist hinnaliikumist alates QE2 programmi väljakuulutamisest. Oma silm on kuningas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

*


Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>