USA riigieelarve veebruaris ajaloo suurimas puudujäägis

Kui Euroopa riigid sammuvad eelarvekärbete rada juba mitmendat aastat, siis USA jätkab ekspansiivse eelarvepoliitika viljelemist. Veebruaris ületasid USA riigieelarve kulud eelarve tulusid 229 miljardi dollari võrra, mis on läbi riigi ajaloo absoluutnumbrites seni suurim eelarvedefitsiit. Saamaks paremini aru kui oluliselt on USA riigieelarve puudujäägis olgu siinkohal eraldi välja toodud ka tulu ja kulu pool. Veebruarikuised maksulaekumised ulatusid 105 miljardi dollari tasemele samas kui kulutusi tehti 334 miljardi dollari ulatuses.

Allikas: Zero Hedge

Käesoleva fiskaalaasta esimese viie kuu (USA eelarveaasta algab oktoobris) eelarvedefitsiit kokku on 578 miljardit dollarit. Sisuliselt tähendab see seda, et iga dollari kulutamiseks valitsuse poolt peab ta enne laenama 42 senti, või isegi kuni 54 senti kui arvesse võtta tulubaasi vähendavad maksutagastused.

Käesoleva fiskaalaasta eelarve tulude poolel moodustavad seni suurima osa eraisikute tulumaksu ja sotsiaalmaksu laekumised, vastavalt 48% ja 36%. Kulude poolel on suurima osakaaluga siseriikliku julgeoleku, hariduse jmt tarbeks tehtud kulutused (31%), millele järgnevad sotsiaalkindlustuse (21%) ja kaitsekulutused (18%). Riigi võlakoorma teenindamiseks kuluvate intressimaksete osakaal kogukulutustest on ligikaudu 7%. Laekumistest moodustavad riigivõla teenindamiseks suunatud kulud aga üle 11%.

Küsimusele missugune lähenemine on siis õigem – kas kärpida ja riskida seeläbi nigela majanduskasvuga mitmel järgmisel aastal, kuid saades pikaajaliselt jätkusuutlikule teele (euroala riigid) või iga hinna eest püüda stimuleerida majanduskasvu ja vältida majanduslanguse episoode isegi kui see tähendab märkimisväärselt kasvavat riigi võlakoormust (USA, Suurbritannia), ei ole lihtne ühest vastust anda. Erinevad majandusteadlaste koolkonnad on selle üle vaielnud juba aastakümneid ja positiivseid näiteid ajaloost oskavad välja tuua mõlemad. Eks selle “õige” vastuse iga konkreetse riigi/regiooni kohta antud ajahetkel annab siiski vaid aeg.

 

Rubriigid: Uudised, märksõnad: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele USA riigieelarve veebruaris ajaloo suurimas puudujäägis

  1. Kristjan kirjutab:

    USA föderaalvalitsus on raha väljaandja. Selline valitsus kulutab süsteemi raha. Sellise valitsuse kulutamine pole piiratud selle poolt kui palju ta maksustanud on, maksustab või laenab. Sellise valitsuse laenamisel on teine eesmärk, see on intressitoetuseks tehtav monetaaroperatsioon, kui ta seda ei teeks, siis suureneks pangareservide kogus ja intressid kukuksid nulli (fed funds rate). Kui nüüd öelda, et valitsus ei tohi seaduste järgi otse pangaarveid krediteerida ning peab võlakirja väljastama, siis sellise piirangu on ta ise endale seadnud. Operatsiooniliselt tal sellist piirangud pole ja sellise valitsuse finantse ei tohiks vaadata majapidamise finantsidega. Selline valitsus ei saa maksevõimetuks muutuda erivevalt Kreekast, mis on raha kasutaja.
    Kui seda viga enam ei sooritata, et USA võiks maksevõimetuks muutuda ja föderaalvalitsus on raha väljaandja

    http://www.youtube.com/watch?v=q6vi528gseA
    siis tekib kohe küsimus, et kui palju selline valitsus peaks ja võiks kulutada. Kindlasti ei tohiks ta kulutada lõpmatuseni ilma üldse majandust maksustamata, see viiks hüperinflatsioonini. järelikult ainuke piirang sellise valitsuse kulutamisele on inflatsioon. Nüüd tuleks kohe mõelda, et kuna see inflatsioon tekib. Kas inflatsioon tekib raha kogusest padja all nagu monetarism meile püüab väita või tekib see liigsest kulutamisest. Ilmselt on viimane tõsi. Kui kulutamine ületab majanduse võimekuse kaupu ja teenuseid toota, siis see on inflatsiooniline. Retsessiooni ajal säästab erasektor ja see loob ruumi valitsuse defitsiitsele kulutamisele. valitsuse defitsiit=erasektori säästmine(neto), kui valitsuse eelarve tehakse ülejäägiga, siis on erasektor defitsiidis(kulutab rohkem, kui teenib). Seda siis suletud majanduses, avatud majanduses tuleb veel ülejäänud maailm pildile, aga kõigi kolme sektori summa võrdub ikkagi nulliga.
    Valemina näeb asi nii välja:
    (S-I) + (T-G) + (M-X) = 0
    (S-I) erasektor (ülejäägis(säästud suurenevad), defitsiidis, kui vähenevad)
    (T-G)- valitsussektor,positiivne, kui valitsuse eelarve ülejäägis
    (M-X) välismaine sektor, negatiivne, kui koduriik netoekspordib

    kõik kolm annavad kokku nulli, valitsuse defitsiit võrdub mitte-valitsuse säästud

    raha väljaandjast valitsuse säästmisel puudub mõte sellise valitsuse puhul, mis on raha väljaandja. Tal pole mõtet sellist raha kõrvale panna, mille väljaandja ta ise on.
    Raha on sellise valitsuse kohustus/võlg, selle peale võiks mõelda kui ühepäevane võlakiri. Ehk treasury võlakirjad on tähtajaline hoius fedi kontol ja pangareservid nõudmiseni hoius. Võla maksmise juures debiteeritakse tähtajaliste hoiuste kontod ning krediteeritakse nõudmiseni hoiuste kontod. See on kõik. Lapselapsed sellega seotud pole.
    Edu.